Suzuki õpitoad Pärnus ja Kehtnas

Augusti alguses, kui veel suvekuumus hinge matta tahtis, oli Suzuki meetodil pilli õppiv noor oodatud Pärnusse, kus viie päeva jooksul sai osa mitmekesistest muusikalistest tegevustest. Samal ajal oli Pärnus toredaid muusikafestivale, mis rikastasid laagrielu veelgi. Töötubade, mängutubade, lapsevanemate loengute kõrvalt jõudsid soovijad iga päev meres käia. Lapsevanemana sain ise koos lapsega õpitubadest osa. Pillimängijaid oli igas vanuses pisikesi neljaseid, suuremaid üle kümne aastaseid. Pillideks, millel mängiti, olid viiul, klaver ja tšello. Iga laps käis vastavalt selles õpitoas, millisel pillil ta varem ettevalmistuse oli saanud. Kõige arvukamalt oli esindatud viiuldajate rühm. Õpetajaid oli Eestist, Šveitsist, Rootsist, Norrast, Saksamaalt. Õppetöö käis eesti ja inglise keeles – eelkõige muidugi rahvusvahelises ehk muusika keeles. Mina, kui ametilt kooliõpetaja, sain toreda aimduse, kuidas erinevad õpetajad, erinevad karakterid lastele lähenesid. Kes õpetas lõbusalt oma maa rahvalugusid, kes kasutas näitlejameisterlikkust ja mõnusat huumorit, aga üks oli kindel – õpetajate loov lähenemine nakatas kõiki. Vahvad olid ühised rütmiharjutused hommikuringis koos vanematega, tore oli ka see, et tunde viidi läbi muusikariistade poes, kus lapsed said värskelt vabrikust tulnud digiklaveritel oma palu harjutada. Iga õpetaja lähenemisnurk oli erinev ja ilmtingimata rikastav. Minu suurimaks elamuseks kujunes Suzuki laste viiulikontsert keset Pärnu linna Augustiunetuse suure rahvamassi keskel. Imeline on kuulata kui pea sada last erinevas pikkuses ja vanuses mängivad üheskoos kui üks pillimees. Selline mäng vajab väga teravalt üksteise kuulamist, üksteise tunnetamist. Laagri lõppkontsert toimus Pärnu Tervise kultuurikeskuses, kus kõik (100) õpilast oma õpitud lugudega esineda said.

Foto: Klaveriõpilased osalesid orkestris

Tütar Loviisiga käis õpikojas Kristiina Lõhmus

Oma esimest Suzukilaagri kogemust käisid Kehtnas saamas Andres ja Rasmus. Kui Pärnu õpikoda oli nö rahvusvaheline linnalaager, siis Kehtna laager oli ajaliselt lühem, väiksema osalejate arvu ja Eesti oma õpetajatega. Lapsed osalesid individuaal- ja grupitundides ning orkestri tegevustes. Lisaks pillitundidele oli oluline rõhk ühisel lõbusa vaba aja veetmisel. Võimalus oli meisterdada, tantsida, külastada kohalikku farmi.Olulisel kohal olid koos tegutsemine, üksteisega arvestamine ning teiste kuulamise oskuse täiendamine. Osalejatest moodustus ühtne laagripere, milles lapsed sobisid hästi kokku. Õhtused tegevused olid vahvalt kavandatud ning lõid mõnusa õhkkonna.Klaveriõpilaste jaoks oli põnev võimalus mängida palasid koos viiuldajatega.

Andrese ja Rasmuse ema Liia Ilves

Laager Lennuga teatrisse

Sel suvel sai teoks Elva Huviala- ja Koolituskeskuse ning LendTeatri ühisprojekt „Lennuga teatrisse!“ – teatrilaager noortele, kes huvitatud näitlemisest.
Kokku tuli 15 näitlemishuvilist noort ja suur rõõm oli kogeda, et noored on valmis tegema tööd, tööd ja veelkord tööd. Nad on väga-väga tublid! Küllap sai kummutatud nii mõnigi müüt, et näitlemine on nii kerge – lihtsalt seisad laval ja ütled ilmeka häälega oma teksti.  Uskumatu, aga see ei olegi nii! J
Noori juhendasid Kaidi Koppel, kes uuel hooajal asubki tegelema Elva Huviala- ja Koolituskeskuse noorte näiteringiga, ja Airé Pajur.
Kuna aeg lavastuse väljatoomiseks oli väga lühike, tuli teha väga intensiivset tööd, et nelja päevaga lavastus välja tuua, kuid noored tulid väga hästi kaasa ja olid valmis proovima, proovima, proovima – lõputult proovima, et väike misanstseen paika saada. Selliseid misanstseene oli palju ning neist moodustus lõpuks kokku tervik. Kiitus tublidele noortele! 

Lavastuse teema polnud kergete killast. Meil oli valida, kas me toome lavale midagi üdini lõbusat ja naljakat või pigem midagi sellist, mis paneb mõtlema ja annab noortele võimaluse end tõsises draamažanris proovile panna.
Valisime viimase ja loodame, et see lugu annab mõtteainet nii noortele endile kui ka vanematele.
Noored teevad kooli lõpetamise eel suur plaane – kõigil on unistused.

Kuid paraku tõmbab traagiline sündmus ühe noormehe unistustele kriipsu peale.  Kas sõbrad jäävad tema kõrvale ka raskes olukorras või unustatakse tema olemasolu?

Lavastajad :Kaidi Koppel ja Airé Pajur

Muusikaline kujundus ja tantsud: Emili Külaots

Osades:
Romario – Franz Joseph Sinimäe
Marilyn – Emili Külaots
Isabel – Kelli Andermann
Romario ema – Ranette Sööt
Arst – Katrin Jüris

Sõbrad:Kärt Hanni, Ellen Haljasmets, Ren Markus Kuznetsov, Gregor Soonberg, Janette-Liis Pikas, Mirtel-Mia Kivirähk, Kaur Hansen, Kädi-Lii Kuznetsov, Heidi Udeküll, Katrin Jüris, Ranette Sööt, Saskia Ehin

Huviringidesse vastuvõtt

September ei tule ootamatult.
Toimub vastuvõtt Elva Huviala-ja Koolituskeskuse huviringidesse 2018/19 õppeaastaks.
Vali välja omale lemmiktegevus, täida õppeleping ja kindlusta omale koht meeldivas tegevuses ja sõprade seas.

Ringidesse registreerumisel palume jälgida tunniplaani!

Uute lauljate vastuvõtt

Ootame uusi lauljaid teisipäeval, 4.septembril  kell 16.00

Laulustuudiosse on oodatud  lauljad vanuses 7-18 eluaastat.
Ette valmistada üks vabalt valitud lugu eesti või inglise keeles.
Laulustuudiosse on oodatud kõik lauluhimulised lapsed ja koolinoored, kes omavad eeldusi soolo ja ansamblilauluks.
Viisipidamise oskus ja esinemisjulgus on kõige tähtsamaks kriteeriumiks laulustuudiosse astumisel.
Vastuvõtule tulekuks täida kandideerimisvorm hiljemalt 1.septembriks 2018.
Lauljaid ootame Pikk 8, II korruse muusikaklassis.
Too oma hääl 2018/2019 õppeaastal  Elva laulustuudiosse!

Rõõmsate kohtumisteni,
õp. Livia Kuuskvere
õp. Kärt Anton
õp. Kelly Vask

Tantsijate vastuvõtt

Hooaeg 2018/2019 ✨

Ootame kõiki uusi ja endiseid tantsijaid RN Stuudio vastuvõtule/katsetele Elva Huviala-ja Koolituskeskuse saalis, Pikk 8.

🔹22. AUGUST
kell 18 – Mudila + 1.–3. klass (näidistrenn + vastuvõtt)
kell 19 – Boy Power + 4.–6. klass (näidistrenn + vastuvõtt)
kell 20 – 7.–12. klass (näidistrenn + katsed)

Digikunsti-ja animatsioonilaager

Elva Huvikeskuses algas augustikuu digikunsti-animatsioonilaagriga, mida juhendasid Meeta Eliise Veigel ja Triin Tens.

Laagris valmis kolm stoppkaader animatsiooni, kaks grupitööd ja üks individuaaltöö. Grupitööd teostasid laagrilised kolmes erinevas tehnikas: plastiliin-, lamenukk- ja tahvlianimatsioon. Õpilased said praktiseerida ka monteerimist ja kiiremad lisaks helindamist. Peale kunstiliste oskuste ja animeerimise arendamise oli laagris animatsiooni loomine kindlasti ka koostöö õppimise koht, alguses omavahel üsnagi võõras seltskond suutis pärast algset kohmetust ülesanded ära jagada ja planeeritud projektid teostada. Kokku sattus üks väga vahva, andekas ja lõbus grupp laagrilisi, kellega oli rõõm koos töötada.

Lapsed õppisid tundma pikselgraafika programmi FireAlpaca ja said kasutada digilaudu, et joonistada. Esimesel päeval said lapsed katsetada erinevaid pintsleid ja tööriistu ning neil valmis enda soovil digimaal. Teisel päeval  prooviti fotoaparaadiga pilti teha, et hiljem sinna midagi FireAlpaca’s peale maalida. Kolmas päev möödus pikselgraafikas animatsiooni tegemisega.

Laagri õnnestumisele aitasid kaasa kevadel Varaaidast saadud toetuse raames projektile „Animapüünist üles seadma“ soetatud õppevahendid.

Laagri lõpus oli kuulda hõiskeid: „Selline laager võiks kesta igavesti!“

Animatsiooniringi kanalilt https://www.youtube.com/channel/UCVAFhlRnlx2QysiZweApkkg saab näha valminuid klippe.