Meediakajastus

RN Stuudio vallutab tantsulavasid ja südameid juba üle 28 aasta 

Rõkkava naeru ja särtsaka iseloomuga Merit Täht on olnud tantsuõpetajaks sadadele noortele ning üks tema endistest õpilastest on valinud temaga sama tee – Mari-Liis Kurvits liitus RN Stuudioga 2006. aastal ning pärast kümmet aastat tantsu praktiseerimist sai temast Meriti kolleeg, vahetades õpilase trennisussid õpetaja trennitossude vastu. Lisaks Mari-Liisile on RN Stuudiost välja kasvanud veel tosina jagu diplomeeritud tantsuõpetajaid, koreograafe ja treenereid Eesti tantsumaastikule. RN Stuudio sai alguse 1995. aastal Tartus Meriti initsiatiivi tulemusena. Seoses Meriti elukorralduse muutusega kolis 2006. aastast RN Stuudio Elvasse ja jätkas oma tegevust endises Elva Huviala- ja Kultuurikeskuses Sinilind. 2016. aastast tegutsetakse Elva Huviala- ja Koolituskeskuses. 

Õpilasest kolleegiks

Merit ja Mari-Liis on justkui Hunt Kriimsilmad – mõlemal on lisaks RN Stuudiole ka teised töökohad ja projektid. Näiteks õpetab Merit tantsu ka Võrus ja Põlvas, lööb kaasa tantsija ja koreograafina meelelahutuslikus esinemisrühmas Show Star ning on International Dance Organization’i (IDO) rahvusvahelise litsentsiga kohtunik. Mari-Liisi päeva mahub lisaks tantsutundidele ka üldhariduskoolis saksa keele õpetaja töö ning ühtlasi mängib ta saksofoni puhkpilliorkestris Popsid ja brass bandis CHILLS.

Tegusad ja aktiivsed naised veavad kahekesi tantsustuudiot, mis pakub trenni võimalusi nii koolieelikutele kui kooliõpilastele. Kuigi stuudio põhirõhk kuulub tänavatantsule siis ennekõike luuakse tantsijatele laiapõhjaline vundament tantsu algtõdedest ja avardatakse silmaringi erinevatest tantsustiilidest. Omavahelist suhtlust kirjeldab Mari-Liis nii: „Meritiga olen kasvanud õpetaja-õpilase suhtest kolleegi ja heade sõprade suhtesse. Meie head koostööd iseloomustab just aus suhtlus, kogemuste jagamine ja teineteisega arvestamine. Julgeme öelda teineteisele kui midagi ei meeldi ja ühtlasi kiidame teineteist kui midagi hästi õnnestus. Selle 17 aasta jooksul oleme üksteist süvitsi tundma õppinud ja vahepeal polegi sõnu vaja, vaid saame juba koreograafiast aru, kuidas meil läheb. Kokkuvõtvalt ühendab ja toetab meid armastus tantsu vastu ja ausus.“

Tantsutrenn arendab nii keha kui vaimu

Kuigi igasuguses huviringis on võimalik leida sõpru, siis tantsutrennis areneb noorte omavaheline suhtlus intensiivsemalt. Üks tervik ehk tantsurühm, kes teeb koostööd, arendab end meeskonnana, jagab huvisid, kogeb samu emotsioone ja väljakutseid ja on motiveeritud ühe eesmärgi nimel – saada paremaks. Grupp on täpselt nii tugev kui on tema nõrgim lüli – seega aidatakse üksteist ning lihvitakse tantsusamme üheskoos. Tantsuõpetajad nimetavad oma õpilasi hellitavalt RN-i pereks. Suure sõprusrühma (käesoleval aastal on õpilasi RN Stuudios 62 ) sees on ka pisemaid sõprusgruppe, kuid võib öelda, et kõik RNikad tunnevad ja toetavad üksteist. 

Tantsimine arendab lisaks füüsilisele vormile  üksteisega arvestamist, kohusetunnet, läbirääkimisoskust, kompromissi – ja suhtlusoskust. Lisaväärtust annab võimalus osaleda erinevatel festivalidel, võistlustel ja esinemistel, mis arendab esinemisjulgust, lavalist kogemust ja silmaringi laiendamist. Viimastel aastatel on just lisaks rühma tantsudele põnevaid väljakutseid pakkunud õpilaste huvi soolo tantsude vastu, mis toetab tantsija individuaalseid tugevusi.

Tantsuvõistlused Elvast Leeduni

Sõbrakuu viimasel nädalal leidis Elvas aset Tantsuolümpia – esimene sellelaadne üritus Eestis. RN Stuudio astus lavale show-, tänavatantsu, mudilaste ja kaasaegse loovtantsu kategooriates ning saavutasid 10 poodiumikohta. Kuldmedali ja karika võitsid Hip-Hop kategoorias Tähekeste rühmakava, Junior Star small group, noorte soolo kategooria võitis Emili Mirtel Markov. Amia-Mirtel Kerro võidutses lausa kahes kategoorias: nii Hip-Hop kui ka Street Dance Show kategoorias. Hõbedase karika said endale Junior Star suur rühm ja Mini Star small group. Hõbemedali saavutas Street Dance Show noorte vanuseastmes Martaliis Hermann. Kolmanda koha saavutasid Hip-Hop duo kategoorias Emili Mirtel Markov ja Eike Marii Rõivas ning lastetantsude kategoorias Mudila small groupile ühtlasi 3. koht. Lisaks oli veel palju esitusi teistel finaalkohtadel. 

Muidugi on õppeaasta jooksul esinetud paljudel teistelgi tantsuvõistlustel – Lithuanian Cup 2022, kus Gretlin Aruoja saavutas soolo improvisatsiooni kategoorias 3. koha, Spotlight Challenge Winter Special, kus Emili Mirtel Markov ja Eike Marii Rõivas saavutasid hip hop duo 1. koha, Koolitantsu Tartumaa eelvoorus sai Young Star rühm Mari-Liis Kurvitsa juhendamisel eripreemia “Hea stiilitunnetus” ning viimati osaleti Kuldse Karika Tartumaa eelvoorus, kus Young Star rühma tantsija Kardo Muttik sai tantsija eripreemia.

Lisaks väärib esile tõstmist, et Junior Star tantsija Emili Mirtel Markov lõi Elva Gümnaasiumi loovtöö raames oma tantsulavastuse “Pahupidi”, kaasates 3 oma rühmakaaslast. Esietendus toimus 16. veebruaril Elva Kultuurikeskuses. Uuesti on võimalus “Pahupidi” tantsuetendust ja selle hooaja loomingut näha 27. mail 2023 RN Stuudio kevadkontserdil Elva Kultuurikeskuses.

Maikuus avaneb registreerimine Elva Huviala- ja Koolituskeskuse 2023/2024. õppeaasta huviringidesse. RN Stuudio ootab uue hooaja tantsijate vastuvõtule 3. juunil 2023. Täpsem info tulekul. 

Riin Pross

Artikkel ilmus Elva Elu Uudistes 23.03.2023

Persoonilugu: aastakümneid noortele muusikaharidust andnud Livia süstib õpilastesse eneseusku

Muusikaõpetaja Livia Kuuskvere on õpetanud Elvas soliste juba aastast 1995, kui toonase Elva Huvikooli direktor Helve Päid avas just Livia soovil solistide ringi. Ta on jäänud solistide ringi juhendama läbi aastate ning on töötanud kolmes erinevas majas mitme erineva asutuse juhi käe all. Nii ongi ta kogunud 27 aastat oma südamesse ilusaid ja veel ilusamaid, sekka ka päris hullumeelseid mälestusi. Nende meenutamine toob tema lahketesse silmadesse heldimuspisarad ning ta ise ütleb, et ei suuda päriselt uskuda, et neid aastaid on tõesti nii palju. 

Pärand Elva kultuuriloosse

Livia on lõpetanud Elva Gümnaasiumi (tollal Elva Keskkool) ning teda on mõjutanud muusikas kolm väga olulist õpetajat – Kalju Kenner, Valdur Parksepp ja Maimu Sirel. Ta studeeris Heino Elleri nimelises muusikakoolis klassikalist laulu, mille lõpetamise järel sai suunamise Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Seal omandas Livia kammerlaulja ja pedagoogi elukutse. Livia valdab nii vokaaltehnilist kui hääletehnika metoodikat. Ta on töötanud ETV ja Raadio segakooris ning osalenud  mitmesugustel kontsertreisidel Venemaal. Ta meenutab kerge muigega, kuidas nad esinesid näiteks Mihhail Gorbatšovile. Täna õpetab ta soliste, nii alg- kui keskkooli ealisi õpilasi, Elva Huviala- ja Koolituskeskuse hubases ja mõnusas lauluklassis. 

Tänavu novembris toimus laulukonkurss Looduslaul juba 17. korda. Selle algatajaks on aga just Livia, kes 17 aastat tagasi tahtis oma sünnipäeva kuidagi tähistada ja mõtles välja laulukonkursi. Nüüdseks on see saanud oluliseks Elva muusikaürituseks väikestele ja suurtele laulu õpilastele, mida korraldab juba aastaid Elva Kultuurikeskus ning Livia enam selle korraldamisega seotud pole. Tema õpilased “kõigest” osalevad sellel konkursil ja sealjuures väga edukalt. Eelkooliealistele lastele mõeldud Lepatriinu laulukonkurss, mida korraldatakse aastast 2013, on aga samuti Livia poolt ellu kutsutud! Livia on arendanud nii noorte muusikaharidust kui Elva kultuurilugu. Aastal 2018 nomineeriti ta Elva valla aasta huvihariduse õpetaja tiitliga.  Endine vallavanem Toomas Järveoja on tänanud Liviat tänukirjaga pikaaegse töö eest muusikaõpetajana. 

Livia meenutab ka, kuidas sai ellu viidud esimene lastelaager. Elva Huvikooli imelised kolleegid Siiri Puhalainen, Kaie Lepp ja Malle Adamson tulid Livia mõttega kaasa ning nii saigi teoks esimene lastelaager Elva lastele 1990-ndate lõpus. 

Annab nõu, kuidas olla üle koolikiusajatest ning süstib enesekindlust

Õpetajana on ta enda sõnul karm – nõuab õpilastelt palju. Siiski on suutnud saavutada oma õpilastega usaldusliku suhte ning noored jagavad oma muresid temaga, peamiselt koolikiusu teemal. Ühele õpilasele soovitas ta kiusaja lähenemisel ette kujutada ennast peeglina kiusaja ees, nii et kõik mida kiusaja ütleb talle, ütleb ta tegelikult endale. Seda sama nippi saavad kasutada ka täiskasvanud, kui kohtuvad inimestega, kes käituvad ebameeldivalt. Muideks, õpilane, kellele ta seda soovitas, tuli järgmine kord tundi ja ütles, et see täitsa toimis.

Lauluõpetaja nendib, et kuigi tema õpilased on lisaks laulmisele osavad ja andekad ka muudel aladel, vajavad nad vahel siiski tuge, et eneseusku kasvatada ja säilitada. Ta on öelnud noortele: “Tead, mina usun sinusse, usu sina ka endasse!”. Õpilasi toetades ja innustades on ta saavutanud nendega usaldusliku suhte.

Livia õpilased on olnud Triin Norman ja Marit Ilves, kes tänaseks on ise inspireerivad ja uuenduslikud muusikaõpetajad. Mitmesugustele suurematele ja väiksematele lauluvõistlustele on Livia viinud väga palju õpilasi, sealhulgas näiteks Luisa Värk, Elise Ustav, Eliise-Berta Tarto, Maria-Netti Purga, Elis Laasberg, Mari-Liis Kalmus, Taavi Raidma, Mooris Stepanov, Teele Laur, Hanna Mets, Riko ja Sven Oras, Kaia Köörna, Kadri Kosk, Heleri Arumets, Linde Leetberg ja väga-väga paljud teised.(Selgituseks: Õpetaja Livia oleks tahtnud siin kohal palju enam õpilasi mainida, kuid seda poleks jõudnud keegi ära lugeda – seega on mainitud väike kogus õpilasi. Ärge kurvastage, kui teid mainitud pole – te olete kõik Livial südames ja mõtetes.)

Livia on tänulik ka kontsertmeister Malle Valjalale (neiup. Suiste), kes käis lauluvõistlustel kaasas ja saatis laululapsi klaverile. Ainult hea koostöö tulemusena on laululapsed saavutanud mitmetel erinevatel lauluvõistlustel ja -konkursitel suurepäraseid tulemusi – neid on nii palju, et nende üles lugemiseks tuleks eraldi artikkel koostada. 

Kõige suuremaks komplimendiks pidas ta aga seda, kui üks algklassi õpilane ütles talle: ”Tead, ma tahaks sinu juures kolm korda nädalas käia!”

Kohaneb iga olukorraga 

Muusika on saatnud Liviat juba lapsepõlvest. Tänaseni veel on tal meeles ema kaunis lauluhääl, mis kaunistas koduseid hetki. Igatsusega meenutab ta ka oma onu, kelle osavate sõrmede alt voogasid välja imelised kandlehelid. Livia muusikamaitse on klassikast rokini ning hetkel on tema playlisti tipus Itaalia kolm tenorit koosseisust Ilvolo. 

Elva Huviala- ja Koolituskeskuse direktor Garmen Vallikivi iseloomustab Liviat: ”Töötan temaga koos aastast 2004 ning ta on täna täpselt samasugune nagu 18 aastat tagasi – ikka sama pühendunud, südamlik ning armastusväärne inimene. Ta on hea kuulaja nii kolleegi kui muusikaõpetajana, nii kaastöötajad kui õpilased armastavad ja austavad teda. Livia puhul on erakordne see, et ta suudab absoluutselt iga olukorraga kohaneda, ta on pidanud tunde andma üpris ebamugavates olukordades.”

Livia on elanud noortele, muusikale ja Elvale. Aitäh, Livia, pühendumuse ja armastuse eest, mida oled jaganud sadadele noortele! Kui igal õpilasel oleks kasvõi üks sarnane usaldussuhe oma õpetajaga nagu Sinul oma õpilastega, kaoks epideemiana leviv koolikiusamine eesti koolidest. 

***

Ajaloolised faktid: 

Riin Pross

Artikkel ilmus Elva Elu Uudistes 9.12.2022

Elva valla aasta huvihariduse õpetaja töötab missioonitundest

Napilt poolteist aastat Elva Huviala-ja Koolituskeskuses muusikaõpetajana töötanud Henrika Trave esimene mõte oli, et miks just tema, kui sai asutuse juhilt teada, et just tema on valitud üheksa nominendi seast laureaadiks. Muideks, sama küsimus oli ka tema otsekohesel vanaemal. Henrika kursusekaaslane TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast Kelly, kellega nüüdseks ollakse kolleegid, kiidab aga sõbrannat: ”Kes siis veel, kui mitte sina?!”.

Sündinud muusikasse

Saaremaalt pärit Henrikat on muusika ümbritsenud juba lapsepõlvest saati. Ta meenutab, kuidas sai suvilas olles isa autos kuulatud VLÜ CD-sid nii, et auto aku sai tühjaks. Võib öelda, et Henrikal on muusika juba geenides – vanaisa mängis bajaani ja laulis, vanavanaonu aga karmoškat. Muideks, see karmoška on nüüd jõudnud Henrika kätte ning ta õpib seda iseseisvalt, mõningase abiga Rasmus Kadajase poolt, mängima. Noor naine on küll käinud muusikakoolis, kuid peab enda peamiseks suunajaks siiski oma perekonda, kellega kuulati CD-sid, käidi kontsertidel ja külastati muusikafestivale.

Muideks, kutse Elva valla haridusvaldkonna tunnustusüritusele läks tema meili postkastis hoopis rämpspostkasti ning ta leidis selle kutse sealt juhuslikult. Tunnustusüritusel ta ise osaleda ei saanud kuna oli Eesti ETNO laagris, mille korraldustiimi on kuulunud juba aastaid.

Töötab missioonitundest ja unistab Saaremaast

Henrika juhendab Elva Huviala-ja Koolituskeskuses pärimusmuusikaringi, laulustuudiot ja MINI laulustuudiot. Ta peab oluliseks, et õpilastel oleks tunnis eelkõige lõbus, sest siis läheb ka õppimine ladusamalt. Mõnikord läheb tunnis lausa nii lõbusaks, et mõned tagasihoidlikumad ei julge kaasa naerda, sest arvavad, et tegemist on lollitamisega.

Ta on õnnelik, et pärimusmuusika läheb järjest rohkem au sisse ning noorte huvi antud muusikastiili vastu ei näi raugevat. Ta tunnistab, et töötab muusikaõpetajana missioonitundest: “Muusikaõpetaja palk ja reaalselt õpetaja tööle kuluvad tunnid ei ole omavahel võrdsed ja palk ei motiveeri seda tööd tegema. Mind motiveerivad mu särasilmsed õpilased!”. Ta valutab südant Eesti haridusmaastikul toimuva pärast ning seetõttu ise kooli muusikaõpetajaks ei kipu: “Ma ei taha, et õpilastele oleksid minu tunnid kohustuslikud.”

Oma suurimaks eeskujuks peab ta aga hoopis matemaatikaõpetajat Anne Tõru, kes oli esialgu lausa solvunud, et noor talent ei võtnud jalge alla matemaatika õpetaja teed. Paar kuud tagasi, kui õpetaja nägi oma endist õpilast kontserdil ütles aga, et on õnnelik, et ta tegeleb oma meelistegevusega, kuid ärgu unustagu ka numbrite maailma. Kuuldes pealt meie vestlusest, et Henrikale meeldib väga matemaatika, mainib kolleeg tänutundega, et Henrika on tema pojal matemaatikat aidanud õppida. Kui ta kuuleb, et keegi ei saa matemaatikast aru, läheb ta kergelt hasarti – küll ma sulle selgeks teen! Kui oleks ainult rohkem aega, annaks ta kasvõi järelaitamistunde!

Elumere lained on viinud Henrika Tallinnasse, Pärnusse, Viljandisse ning isegi Iirimaale, kuid tema suureks südamesooviks on minna tagasi Saaremaale ning asuda seal missioonitööle muusikaõpetajana. Loodame siis, et enne veel, kui südamesoov saab täituda, jõuab ta veel paljusid Elva valla noori muusikapisikuga nakatada! Aitäh, et oled meiega, aasta huvihariduse õpetaja Henrika!

Riin Pross

Artikkel ilmus Elva Elu Uudistes 11.10.2022

Kuidas minust ei saanud koolikiusamise ohver

Ma olin esimesse klassi minnes nii õnnelik ja uhke, et ma olen nüüd nii suur tüdruk. Ei pea lasteaias
lõunaund magama enam! Esimene klass oli küll üpris ehmatav – nii palju kisa ja lärmi. Sain endale
uued armsad sõbrannad klassiõdede näol. Kuna olin üksik laps, oli sõna klassiÕDE minu jaoks nii
erilise tähendusega – mul on nüüd õed!

Minu klassis oli poisse, keda mõnitati teiste poiste poolt selle pärast, et nad õppisid hästi, olid
lühemat kasvu, kandsid prille või jäid mingil muul täiesti arusaamatul põhjusel ette. Ma nägin
koolikiusamist pealt juba esimesest klassist. Esimesest klassist! Tänaseks on nad kõik edukad ja elus
palju saavutanud täiskasvanud mehed.

Murdeea saabudes toimus mingi arusaamatu murrang. Tüdrukud jagunesid kahte erinevasse leeri,
tüdrukud vaatasid poisse teise pilguga. Ja järsku jäin mina ette koolikiusajatele – mulle pandi inetu
hüüdnimi minu perekonnanime järgi, mind kutsuti kummituseks minu heleda naha tõttu või midagi
muud. Kui ma kohtusin “nendega” koridoris, väljendasid nad oma arvamust minu suhtes ja muutsid
oma suunda, et mitte minu nägu näha.

Minust oleks võinud saada koolikiusamise ohver, kuid mind päästeti. Aitäh, mu kallid (klassi)õed
Merilyn, Kätlin, Olga, Kristina, Kristel, Merilin (kus iganes te praegu olete, sest elutee on enamustega
teist lahku viinud) – teie absoluutne olemasolu minu jaoks päästis mind auku kukkumast. Elumuutev
oli aga otsus minna näiteringi, kust leidsin oma hingesugulase-sõbranna ning turvalise ajaveetmise
koha. Näitering kasvatas minus enesekindlust, eneseväljendusoskust, õpetas mind suhtlema.
Kasvatas minus huvi luuletuste, näidendite, raamatute jms vastu. Hiljem läksin ka erinevatesse
tantsuringidesse ning need täitsid sisukalt mu vaba aja. Noored, kes ei käinud kuskil huviringides,
jõlkusid vabal ajal kortermajade mänguväljakute juures ja mõtlesid erinevaid lollusi välja.

Töötades noortekeskuses, mis asub huvikooliga samas majas, näen suurt erinevust noorte vahel, kes
käivad mõnes huviringis ja kes ei käi. Huviringis käiv noor on enesekindlam, avatuma suhtlemisega,
laiema silmaringiga ning kõrgema pingetaluvusega. Huviringis käimist ei pea lapsele peale suruma ja
kindlasti ei peaks laps olema “tubli” ja käima liiga paljudes huviringides. Küll aga soovitan ma
lapsevanematel lapsi huviringidesse viia juba eelkooliealistena ja kui esimene huviring ei sobi,
proovige järgmist.

Minu helesinine unistus on, et tänapäeva koolis on õppeainetest tähtsamad inimsuhted – õpilaste ja
õpetajate ning õpilase ja õpilase vahel. Et kool õpetaks noortele suhtlusoskuseid ja enesekindlust ja
eneseväljendusoskuseid, mis on tähtsamad oskused töö karjääris kui erinevad faktid ja teadmised.

Minu helesinine unistus lagunes täielikult, kui nägin kodulinnas tänaval sokkide väel kõndimas
tüdrukut. Minu imestuse peale ütles ta, et tahabki haigeks jääda, et ei peaks kooli minema ja “tema”
nägu nägema. Ma sain ilma täpsustuseta aru, kes on “tema”- koolikiusaja.

Minu helesinine unistus lagunes täielikult, kui kuulsin ühelt noorelt, kuidas abi paludes teema
selgitamisel, alustas õpetaja järgmist tundi sõnadega: “Kuna X ei saanud eelmisel tunnil millestki aru,
võtame selle teema uuesti läbi.”.

Minu helesinine unistus lagunes hetkel, mil nägin koolikoridoris, kuidas õpilane üritab õpetajaga
rääkida, aga too jookseb trepist üles ja karjub: “Mind ei huvita!” nii, et kuulen teda kaks korrust
allpool.

Minu helesinine unistus lagunes siis, kui laps rääkis pisarsilmil, kuidas õpetaja ütles talle “ära kaeba”,
kui ta üritas jagada oma muret, et klassiõed kiusavad teda.

Minu helesinine unistus kadus mustade rünkpilvede taha, kui kuulsin, kuidas KiVa tähendab õpilaste
slängis “kiusa vabalt”.

Õpetaja, huvijuht, direktor, õppealajuhataja – palun võta hetk enne kooliaasta algust ja mõtle, kas sa
töötad koolis õpilaste või õpetamise pärast. Millised on sinu väärtushinnangud, mida sa tahad
õpilastele eluteele kaasa anda? Loodan südamest, et iga õpilane leiab koolist õpetaja, kes oleks talle
eeskujuks ja suunanäitajaks. Siinkohal tänan oma eesti keele õpetajat ja huvijuhti Maarjat, kelle
eeskujul läksin õppima noorsootööd.
Armastust, hoolivust ja sallivust uude õppeaastasse kõigile õpilastele ja õpetajatele!

Riin Pross

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe veebilehel 18.09.2022

Elva Huviala- ja Koolituskeskus võõrustas suvistes huvilaagrites 93 õpilast Elvast Tallinnani

Kuigi suvi möödub huvikoolis puhkuste lainel, korraldab iga huviringi õpetaja vähemalt ühe laagri. Korraldati kokku 6 eriilmelist laagrit lastele ja noortele vanuses 6-15, kus noored said tutvuda ka konkreetse huviringi tegevustega.

Laagrisuve alustas 10.-12.06 toimunud „Vahvalt laagris“, kus osalesid 7.-9.aastased noored. Noored said
harjutada kätt nii väikekandle mängus kui erinevate kunstitööde loomises. Lisaks valmistati lihtsaid ja maitsvaid toite, näiteks puuviljavardaid ja lõbusaid võileibu. Grupitunnetuse loomiseks viisid õpetajad läbi põnevaid õuemänge. Lastele meeldis laager väga. Juhendajana sai käe valgeks ka 17-aastane huviringi õpilane Anete Saadjärv.

14.-18.juunil toimus juba teist aastat järjest pärimusmuusikalaager. Kohale oli tulnud 25 noort pillihuvilist nii Tallinnast, Karksi-Nuiast, Tapalt kui ka Elvast. Laager oli ööbimisega. Kuue juhendaja käe all sai õppida nii mandoliini, ukulelet, väikekannelt, karmoškat, trumme kui ka torupilli. Viie päeva jooksul jõudsid noored õppida uusi pille, laulda, joonistada, tantsida, mängida ja jämmida nii palju kui süda lustis. Pillimänguhuvi aitasid sütitada ka ansambel Tradimuse noored, kes andsid teisel laagripäeval noortele üllatuskontserdi.

27.-29.juuni leidis aset digikunsti- ja animatsioonilaager. Digikunstis said laagrilised digilauaga joonistada
ägedaid kleepse, videotöötlusega tutvumiseks tehti valmivale animatsioonile algus- ja lõputiitrid ja otsiti
multikale helisid. Kolme päeva jooksul valmisid animatsioonid, tehnikatena kasutati lamenukk- ja/või plastiliini animatsiooni. Köögis valmistati lõunasöögiks makaronisalatit, viineripirukaid, tikuvõileibu ja küpsisetorti. Mõned lapsed avastasid enda jaoks juustu ja viinamarja koosluse, mis esialgu tundus võõras kuid pärast hakkas väga maitsema.

15.-17.august toimus eelkooli tutvustav laager nimega „Märkan, kuulan, vaatan“. Jalutati Arbijärve ääres ja
õpiti tundma sealseid ravimtaimi. Teisel päeval külastati Võlumetsa Kulbilohus, kus mängiti põnevaid mänge ja õpiti looduses viisakalt käituma. Viimasel päeval leiti end Vitipalu Nõiamajast, külastati läheduses asuvat seiklusparki ja Haldjarada. Ühe laagrilise vanem kiitis laagrit: “Laager oli niivõrd inspireeriv, et esimese laagripäeva õhtul läksime kohalikku metsa jalutama ja laps otsis suure innuga ravimtaimi. Aitäh korraldajatele! Laps oli väga kurb, et laager oli nii lühike. Ootame juba järgmist laagrit!“.


Samal ajal toimus ka RN-stuudio tantsulaager koolieelikutele ja 1.-4.klasside õpilastele. Esimesel päeval
keskenduti tantsulistele mängudele, vabale liikumisele ning teineteise tundma õppimisele. Lisaks pöörati rõhku tantsu alustaladele ja rütmi tunnetamisele. Teisel päeval õpiti show- ja tänavatantsustiilis koreograafiat ja mängiti tantsulisi mänge. Laagri viimasel päeval õpiti tänavatantsu, selle põhisamme ning õpiti stiilile omast koreograafiat.

Laagrisuve lõpetas 22.-24.08 toimunud kunsti-, savi- ja kokanduslaager „Mustriteta mustriliselt“. Noored said harjutada taimetrüki „haamerdamist“ ning veepudeleid kaunistada akrüülvärvidega. Saviõpetaja juhendamisel tehti savilehele taimetrükki, vooliti vilistavaid ja mittevilistavaid lindi, tehti vahapesu angoobitud savitopsidele ning õpiti makramee sõlmi. Kokandusringi õpetajaga koos valmistati Caesari salatit, kaerahelbeküpsiseid, kondenspiimajäätist ja muid maitsvaid toite.

Riin Pross

Artikkel ilmus Elva Elu Uudistes 8.09.2022