Suzuki õpitoad Pärnus ja Kehtnas

28. aug. 2018

Augusti alguses, kui veel suvekuumus hinge matta tahtis, oli Suzuki meetodil pilli õppiv noor oodatud Pärnusse, kus viie päeva jooksul sai osa mitmekesistest muusikalistest tegevustest. Samal ajal oli Pärnus toredaid muusikafestivale, mis rikastasid laagrielu veelgi. Töötubade, mängutubade, lapsevanemate loengute kõrvalt jõudsid soovijad iga päev meres käia. Lapsevanemana sain ise koos lapsega õpitubadest osa. Pillimängijaid oli igas vanuses pisikesi neljaseid, suuremaid üle kümne aastaseid. Pillideks, millel mängiti, olid viiul, klaver ja tšello. Iga laps käis vastavalt selles õpitoas, millisel pillil ta varem ettevalmistuse oli saanud. Kõige arvukamalt oli esindatud viiuldajate rühm. Õpetajaid oli Eestist, Šveitsist, Rootsist, Norrast, Saksamaalt. Õppetöö käis eesti ja inglise keeles – eelkõige muidugi rahvusvahelises ehk muusika keeles. Mina, kui ametilt kooliõpetaja, sain toreda aimduse, kuidas erinevad õpetajad, erinevad karakterid lastele lähenesid. Kes õpetas lõbusalt oma maa rahvalugusid, kes kasutas näitlejameisterlikkust ja mõnusat huumorit, aga üks oli kindel – õpetajate loov lähenemine nakatas kõiki. Vahvad olid ühised rütmiharjutused hommikuringis koos vanematega, tore oli ka see, et tunde viidi läbi muusikariistade poes, kus lapsed said värskelt vabrikust tulnud digiklaveritel oma palu harjutada. Iga õpetaja lähenemisnurk oli erinev ja ilmtingimata rikastav. Minu suurimaks elamuseks kujunes Suzuki laste viiulikontsert keset Pärnu linna Augustiunetuse suure rahvamassi keskel. Imeline on kuulata kui pea sada last erinevas pikkuses ja vanuses mängivad üheskoos kui üks pillimees. Selline mäng vajab väga teravalt üksteise kuulamist, üksteise tunnetamist. Laagri lõppkontsert toimus Pärnu Tervise kultuurikeskuses, kus kõik (100) õpilast oma õpitud lugudega esineda said.

Foto: Klaveriõpilased osalesid orkestris

Tütar Loviisiga käis õpikojas Kristiina Lõhmus

Oma esimest Suzukilaagri kogemust käisid Kehtnas saamas Andres ja Rasmus. Kui Pärnu õpikoda oli nö rahvusvaheline linnalaager, siis Kehtna laager oli ajaliselt lühem, väiksema osalejate arvu ja Eesti oma õpetajatega. Lapsed osalesid individuaal- ja grupitundides ning orkestri tegevustes. Lisaks pillitundidele oli oluline rõhk ühisel lõbusa vaba aja veetmisel. Võimalus oli meisterdada, tantsida, külastada kohalikku farmi.Olulisel kohal olid koos tegutsemine, üksteisega arvestamine ning teiste kuulamise oskuse täiendamine. Osalejatest moodustus ühtne laagripere, milles lapsed sobisid hästi kokku. Õhtused tegevused olid vahvalt kavandatud ning lõid mõnusa õhkkonna.Klaveriõpilaste jaoks oli põnev võimalus mängida palasid koos viiuldajatega.

Andrese ja Rasmuse ema Liia Ilves


← Uudised