5.oktoobril tähistati riiklikku õpetajate päeva ning ka meie maja töötajaid peeti sellel päeval meeles. Kuigi oleme õpetajate päeva tähistanud juba aastaid, siis tänavune oli pidulikum ja erilisem kui varasemad. Nimelt, nostalgiat ja tänutunnet tekitas endiste õpetajate ja asutuse kauaaegsete juhtide kohalolek.
Taaskohtumised
Õpetajate päeva tähistamiseks valiti Hellenurme veskimuuseum, mis ei ole lihtsalt ilus ja väärikas hoone. Eestimaa ainsat vee jõul töötavat veskit juhib veskiemand Mae Juske, kes on saanud oma esimesed teadmised kodunduse ja kokanduse kohta just Tartu RajooniPioneeride Maja kodundus- ja kombeõpetuse ringist (hilisem Elva Huvikool) mida juhatas toona Siiri Puhalainen. Mae Juske on aastaid juhtinud Hellenurme veskimuuseumi. Leiva küpsetamiseks kasutab ta jahu, mis sealsamas veskikivide vahel jahvatatud. Leiva küpsetamise tarkused, mida Siiri talle aastaid tagasi jagas, on kulunud veski köögis toimetades marjaks ära.
Tänavu möödus 45 aastat päevast, mil Elvas hakati lastele ja noortele andma huviharidust asutuses, mis kandis nime Tartu Rajooni Pioneeride Maja. Esimeseks direktoriks aastatel 1979- 1980 oli Svetlana Variku.
Just sellise tähtsa daatumi tõttu soovis meie tänane asutuse juht Garmen Vallikivi tähistada õpetajate päeva erilisemalt.
Nii leidsidki meie praegused õpetajad, endised eakamad õpetajad ja aastaid asutust juhtinud inimesed endid ühise laua taga: Siiri Puhalainen, Kaie Lepp, Aili Kalmus, Helve-Sirle Päid, Leelo Suidt. Videosilla vahendusel tervitas õpetajaid Mai Anderson, kelle taktikepi all tegutses Tartu Rajooni Pioneeride Maja aastatel 1980- 1987. Mai Anderson, kes elab pealinnas, oli katnud kodus piduliku söögilaua ning tänas, et sai meiega liituda video teel. Tal oli suur rõõm näha oma endisi kolleege ühise laua taga.
Ave Kalmus tervitas külalisi Lehte Hainsalu luuletusega: “ “Puud annavad käest kätte tuult”. Siiri luges enda originaalloomingut ning sekka ka kodu ja leiva-teemalisi luuletusi (must lagi on me toal…, perenaine tasane…, sooja leiba, mõtelge!). Võiks öelda, et Siiri tarkused leiva küpsetamisest on jõudnud kuidagi iga õpetajani, kes meie majas on töötanud või töötab praegu. Mae tõi lauda sooja leiba ja kuna sooja leiba lõigata ei tohi, siis murdsime igaüks tüki ahjust võetud leiba ja lasime hea maitsta. Juba vanarahvas õpetas, et sooja leiba ei lõigata.
Meenutusi endistelt töötajatelt
Helve Päid (asutuse juht aastatel 1987-1997) tänas, et endisi õpetajaid meeles peeti: ”Nii suur rõõm on näha siin laua taga lausa kuute inimest, kes töötasid minuga samal ajal!”. Helve meenutas toonast Tartu Rajooni Pioneeride Maja: ”Lapsed tulid huviringidesse sundimatult, sest kõik huviringi juhendajad tegid oma tööd hingega. Lapsed tahtsid tulla meie majja, sest seal sai tegeleda sellega, mis oli sul hinges. Süveneti tegevustesse, mis neid huvitasid ning said läbi huvihariduse võimaluse eneseväljenduseks.” Küsimuse peale, millest ta toona puudust tundis – kas vahenditest või huvihariduse väärtustamisest?
“Kuigi sel ajal lokkas defitsiit, olid õpetajad siiski ise nii asjalikud, et suutsid kõik vajaminevad vahendid leida. Huviharidust väärtustati, kuna see oli hingestatud tegevus. Ei saa jätta ka ütlemata, et Siiri ja Kaie tõid nii palju ilu meie majja – kõik need kaunistused, lilleseaded, mida nad koos laste ja noortega tegid!” meenutas Helve hea sõnaga ilumeelseid kolleege.
Helve-Sirle Päid andis teatepulga üle Kai Kuuspalule (asutuse juht aastatel 1997- 2001).
Leelo Suidt, kes juhtis omaaegset Huviala- ja Kultuurikeskust Sinilind (aastatel 2001- 2016)ütles, et praegusel ajal on huvikooli suurimaks eesmärgiks mitteformaalse ja formaalõppe lõimimine. “Koolis võiksid olla õppeainete põhised huviringid, näiteks matemaatika, füüsika ning huvikoolis huvipõhised huviringid. Näiteks kunst, keraamika. Huviharidust võiks arvestada gümnaasiumis vabaainetega. Huvihariduse õpetajate tasustamine on liiga madal, kaks sammu maas kooliõpetajate töötasust ja väärtustamisest!” sõnas Leelo. Ta soovis jõudu huviringi juhendajatele ning lisas, et kuigi huviringide juhendamine on raske töö, on see siiski väga huvitav ja väga kasulik noorte arengule.
Siiri toonitas oma meenutustes, et tema pole mitte kunagi ühelegi õpilasele märkust kirjutanud. Isegi kui õpilased jutustasid tunnis, ei pahandanud ta vaid küsis siira uudishimuga:”Millest sa räägid? Kas me saame sellest pärast tundi rääkida või tahad meie kõigiga jagada?”. Ta ütles, et mõnikord tuligi tunni teema kõrvale jätta ja rääkida tähtsamad jutud ära – sest see, mis on lapse hingel, on kõige tähtsam. Usun, et see on üks kõige olulisematest deviisidest, mida on läbi aegade Elva Huviala- ja Koolituskeskuse (ükskõik millist nime see asutus siis kandnud on) õpetajad oma töös järginud.
Loodame väga, et juba viie aasta pärast saame teiega, Elva huvihariduse vundamendi ladujad, tähistada 50- ndat aastapäeva Elva huvihariduses!
Riin Pross
Elva noorte muusikafestival
Ma arvan, et ei tule kellelegi meist üllatusena, et Elva vallas tehakse palju muusikat. Ei ole ka saladus, et siin elavad noored õpivad laulmist ja pillimängu, teevad koos bändi – nii juhendajate abiga kui ka omapäi.
On aeg tulla klassiruumidest, bändikast ja magamistoast välja ja lavale oma muusikat kõigiga jagama!
23. novembril toimub Elva kultuurikeskuses Elva valla noorte muusikafestival, kus lavad vallutavad ainult kohalikud noored muusikatalendid. Sest olgem ausad – nad väärivad seda! Lisaks annab festivaliformaat kogemuse, mida pilli- ja lauluõppes naljalt alati pakkuda ei õnnestu. Teeme korralduslikult kõik nii, nagu suurtel festivalidel asjad päriselt käivad, et tulevikus Tallinn Music Weeki või Treskifesti – või ükskõik millise festivali – jaoks juba valmis olla.
Kandideerima kutsume kõiki kohalikke noorte muusikakollektiive vanusevahemikus 10-22.
Kui päris omapäi ei saa või ei julge, võid juhendaja appi võtta!
Vahet ei ole, kirjutad ise muusikat või mängid juba tuntud lugusid, oled klassik või popi-usku, mängid üksi või kambakesi. Peaasi, et suudad ära täita 30 minutit muusikaga.
Festivalile saab kandideerida kuni 27. oktoobrini (k.a.).
NB! Kandideerimine ei garanteeri automaatselt võimalust festivalil esinemiseks. Festivali tiim teeb valiku 3. novembriks ning teavitab kõiki kandideerijaid otsusest ning kostitab valituks ostunuid täpsema ajakava ja plaaniga.
Möödunud nädala laupäeval, 07.09, toimus Elva Avatud Noortekeskuse hoovis esmakordselt Elva noortefestival INSPIRATSIO:N, kus astusid üles erinevad räp-artistid ning festivali alal pakkusid huvitavaid tegevusi Elva valla noortekeskused, Tartumaa Noorsootöö Keskus, Elav Elva ning vabatahtlikud organisatsioonid. Festival toimus arendusprojekti raames, mis on rahastatud Haridus- ja Noorteameti poolt Noorte heaks projektifondist.
Noortefestivali peamiseks ideeks oli noori inspireerida huvialadega tegelema – suunata oma energia hobidesse. Erinevaid huvialasid tutvustasid Elva valla noortekeskused, Motonet, Tartumaa Noorsootöö Keskus, Punane Rist, abipolitseinikud, Elav Elva, Elva Valla Noortevolikogu.
Elva valla noortekeskuste nägu ja tegu
Rannu Pere- ja Noortekeskuses toimub kabe- ja mõttemängude klubi Anna Lütseppa juhendamisel ning mitmed sealsed noored on saavutanud juba päris kõrgeid tulemusi. Nii võetigi festivalile kaasa kabenupud ja esitati väljakutse festivali külastajatele – kes suudab võita meistreid, saavad väikese auhinna. Omaette vaatepilt oli näha neid, kes arvasid et teevad lõdva randmega ära, kuid mõne aja pärast kabenuppe kaotades muutus ilme aina tõsisemaks.. Puhja Noortekeskuse noorsootöötaja Janno Reinomägi juhendab robootika huviringi ning festivalile võttis ta kaasa huviringi õpilased, kes külastajatele erinevaid seadmeid tutvustasid. Rõngu noortekeskusest tuule tiibadesse saanud aktiivsed noored, kes on koondunud ühise nimetaja alla Noored Loojad, avasid festivalil kohviku mini-pannkookide ja jäätistega. Lisaks viis noorsootöötaja läbi ka n-ö platsitööd – noortega mängiti laevade pommitamise mängu, mis on Rõngu noortekeskuses üks enim mängitud mäng. Elva Huviala- ja Koolituskeskuse õpetajad tegid lastele tasuta näomaalinguid täpselt nii kaua kuni hakkas hämarduma ning silm enam oranzil ja kollasel näovärvil vahet ei tee.
Külalisi kaugelt ja lähedalt
Tartumaa Noorsootöö Keskuse telgis said noored meisterdada vanavanemate päevaks kingitusi. Punase Risti telgis said noored panna proovile oma teadmisi esmaabi andmise kohta ning ammutada uusi teadmisi, näiteks sai õppida südamemassaaži nuku peal. Festivalil olid kohal ka abipolitseinikud, kes tutvustasid noortele abipolitseiniku ametit. Sagimist jätkus ka Motoneti telgi alla, kus sai tutvuda erinevas suuruses kaherattalistega ning infot motospordi treeningute kohta. Elva Valla Noortevolikogu kutsus noori osa võtma põnevast Elva valla teemalisest Kahooti mängust, lisaks sai nende juures aega veeta õuemängudega. Elav Elva telgist sai soetada praktilisi ja ilusaid Elva valla teemalisi meeneid. Lisaks aitas Elav Elva üritust promoda nõu ja jõuga sotsiaalmeedias.
Lavale jagus nii tantsu kui räppi
Festivali avasid Elva Huviala- ja Koolituskeskuses tegutseva RN-stuudio tantsijad kahe tantsuga. Pärast nende etteastet tutvustas noortefestivali ideed noorsootöötaja Dagmary Kuslap ning soovis kõigile inspireerivat päeva. Seejärel astusid lavale JJ-Streeti tantsijate Elva grupp ning riburadapidi räpp-artistid AG, Sip€lga 14 ft Yohan ning õhtu lõpetas laval BAD ART, kes võttis üllatuseks kaasa ka RV. Tulise lõpu pani üritusele aga maailmameister slackliner Tauri Vahesaar. Üritust juhtis Marit Klein, kes viis artistidega laval läbi ka motiveerivaid intervjuusid, mille käigus uuris, mis on neid inspireerinud nende eluteel ja toonud neid tänasesse hetke.
Ürituse korraldajad tänavad kõiki, kes aitasid mitmel erineval moel üritust korraldada ja läbi viia. Shoutout teile kõigile! Ürituse jäädvustad piltidele Kayvo Kroon.
Riin Pross
Elva Avatud Noortekeskus, noorsootöötaja
Näitelaager tõi toredaid hetki lasteaeda ja Lendteatrisse
Näitelaagris õpiti läbi erinevate mängude nii grupitunnetust, arendati sotsiaalseid oskuseid kui õpiti teatrit tegema. Laagris lavastati 3 mini-näidendit ning lisaks esineti Juku-anekdootidega.
Näidendite ja anekdootidega esineti Elva Linna Lasteaed Murumuna õppehoones suvistes valverühmades käivatele lastele. Lasteaed oli väga tänulik, et tõime esinemisega elevust lasteaeda suvisel perioodil, mil teatrikülastusi ei korraldata. Laagri viimasel päeval esinesime Lendteatris – ikka päris teatrilaval, päris prožektorite ja valgustuse-heliga.
Laagri juhendaja kiitis osalejaid: “Näidendite lavastamine toimus justkui helikiirusel – 3 päevaga saime näidendid lavakõlbulikuks nii, et juba neljapäeval esinesime lasteaias. Harrastus- ega professionaalsed näitlejad ju tegelikult nii kiiresti ei too ühtegi etendust lavale, seega olid osalejad ikka väga tublid.”
Pärimusmuusikalaager
14.-18. juunil 2024 toimus Elvas traditsiooniline Pärimusmuusikalaager, mis pakkus osalejatele juba neljandat aastat järjest võimalust süveneda Eesti pärimusmuusikasse. Laagris osales 30 last, kes said juhendajate käe all õppida mitmesuguseid pille, sealhulgas karmoškat, lõõtsa, väikekannelt, vilepilli, torupilli, kitarri, basskitarri, mandoliini, ukulelet ja erinevaid rütmipille. Õppetööd juhendasid kogenud õpetajad Rasmus Kadaja, Ott-Mait Põldsepp, Tõnis Kirsipu, Randmar Tuulemäe ja Henrika Trave. Igapäevane pillimängu praktika pakkus noortele muusikutele nii rõõmu kui ka väljakutseid. Lisaks pilliõppele olid laagris mitmesugused vaba aja tegevused, mida korraldas Katrin Viinapuu. Lapsed said osa võtta loovtöödest, mängudest, moeshow’st ning mitmesugustest käelistest tegevustest. Sel aastal olid laagri sponsoriteks Mo Saaremaa, Kommipomm, A.Le Coq, Öun, Estover ning Elva Coop. Kõikidele sponsoritele valmisid ka laste poolt välja mõeldud ja teostatud sponsorklipid, mida võib peatselt näha Elva Pärimusmuusikalaagri Instagramis @elvap2rimusmuusikalaager. Laager kulmineerus meeleoluka lõpukontserdiga, mis toimus tantsumaja formaadis. Lapsed said oma õpitud oskusi demonstreerida nii pillimängus kui ka tantsus. Lisaks toimus matk Väikesel Väerajal, mis andis osalejatele võimaluse nautida loodust ja leida inspiratsiooni kaunite metsaradade vahel. Söögi tegemise eest hoolitses Dagmary Kuslap, kelle valmistatud road pakkusid lastele energiat ja rõõmu kogu laagri vältel. Elva Pärimusmuusikalaager oli osalejatele inspireeriv kogemus, mis süvendas nende armastust muusika ja rahvakultuuri vastu.
Laager “Muusika ja aastaajad”
12.-14. augustil toimus 7-8a koolilastele mõeldud huvilaager “Muusika ja aastaajad”.
Laagri esimesel päeval keskendusid lapsed kevade ja suve teemale. Päev algas tervitusringi ja laagri teemade tutvustamisega. Lapsed said üksteisega tuttavaks nimemängude abil ning arutlesid kevade ja suve iseloomulike tunnuste üle, nagu värvid ja lemmiktegevused. Pärast lühimultika vaatamist “Suur maalritöö” arutasid lapsed muljeid multikast ja nautisid värskendavaid puuvilju. Päeva jooksul osalesid nad töötubades, kus nad tegid erinevaid rütmiharjutusi ja laulsid kevadelaulusid, luues koos rütmiorkestri. Suvise muusika saatel joonistasid nad oma suvemälestusi ning hiljem mängiti käsikellasid. Päev lõppes loodushäälte imiteerimise, joonistamise ja suviste liikumismängudega.
Teisel päeval keskendusid lapsed sügisele. Pärast tervituslaulu ja päevaplaani tutvustust tegid nad sügiseteemalise hommikujooga, kujutades puid, lehti ja pilvi. Lapsed õppisid sügisesi laule ning õppisid kandlel ühe loo. Pärast õues käimist ja sügisemärkide otsimist meisterdasid nad loodusmaterjalidest sügispilte ja trükkisid lehtedega mustreid.
Kolmandal päeval keskenduti talvele. Pärast arutelu talve tunnustest kuulasid lapsed talviseid muusikapalasid ja joonistasid pilte muusikast inspireerituna. Nad õppisid talvelaule ning imiteerisid loodushääli. Pärastlõunal meisterdasid lapsed rütmipille kuivainetest ja mängisid käsikelladel paar talvisemat lugu. Päev lõppes õppitud laulude ja pillilugude esitamise ning väikese näitusega, kus lapsed said näidata oma meisterdatud pille.
The gallery was not found!
Aili Kalmus meenutab huvikooli aastaid:”See oli väga ilus aeg!”
Kohtume ühel kevadisel, peaaegu varasuvisel, päikselisel päeval noortekeskuses. Ta kingib mulle isekootud erkkollased villased sokid ning tänab, et kutsusin teda vestlusele. Ta näeb välja nii ilus ja hoolitsetud, et tunnen end esialgu oma mom-bun-i ja plätudega ebamugavalt, aga temaga vesteldes kaob see. Kuigi ta esialgu küsib minult, et mis ma teada tahan, ei peagi ma midagi küsima, sest ta nagu oleks ette teadnud küsimusi ja räägibki kõigest ladusalt juba enne, kui ma alles küsimust peas koostan. Me pole varem kohtunud, kuid ta silmavaade ja ladus jutt tunduvad mulle tuttavana. Kas tõesti lähevad ka vaid hingelt sugulased ühiste aegadega ühte nägu ja tegu? Olles teda mõnda aega kuulanud, jagan oma mõtteid temaga:”Tead, sa oled nii sarnane Siiriga (Puhalainen)! Kui ma Siiriga intervjuu tegin, siis tegin temast ühe pildi ja las ma näitan sulle seda pilti, te olete täitsa ühte nägu ju!” Tuleb välja, et seda on varemgi neile öeldud.
Käsitöö rahustab
Aili töötas Elva Huvikoolis 1995-nda aasta augustikuust 1999-nda aasta juulikuuni käsitööringi nimega “Veimevakk” õpetajana. Ta mõtles ise huviringile nime, koostas õppekava ning otsis ise õpilased. Ka vahendite leidmine oli toona keerulisem kui võime praegu ette kujutada. Kui tänapäeval saab kasvõi toidupoest lõnga ja vardaid osta, siis toona oli defitsiit igasugune kaup. Huviringi nimeks sai “Veimevakk” meie esivanemate pärandile mõeldes – iga tütarlaps pidi enda käsitööga täitma veimevaka.
“Käsitöö algab nõelale niidi taha ajamisest,” ütleb Aili ja kirjeldab, et huviringis õpitigi nii niiti nõela taha ajama kui nööpi ette õmblema, hiljem juba kuduma ja muid töid. Ta ise õppis kuduma juba 4-aastaselt ning ka tema enda lapsed austavad väga käsitööd ning harrastavad ka ise seda. Pere ühisviibimistel laua taga on alati kellelgi vardad sõrmede vahel liikunud. Muideks, tal on endal 5 last ja 10 lapselast!
Kui küsin, kuidas ta lapsi tunnis distsiplineeris, siis ta ütleb, et seda ei pidanudki – käsitöö rahustab lapsi ja võtab pingeid maha. “Suu võib käia, aga vardad peavad ka käima!” pidi ta vahel mõnele suurema jutuga õpilasele meelde tuletama.
Kodusoojus
Ta ütleb, et aastad huvikoolis olid tegusad ja ilusad ning ta tahtis tööle minna. Talle meeldis, et toonases huvikooli majas oli ahiküte – see tuletas meelde lapsepõlve, mis möödus tal Saaremaal Sõrves. Ta nimetab end praegugi uhkusega saarlaseks või sõrulaseks, olgugi et Elvas elatud aastakümneid ja juured siingi tugevalt maa sees.
Ta meenutab, et käis vahel enne tööle minemist Valgest Baarist läbi ja tõi võiroose – need olid tema ja Siiri lemmikud. Võirooside kõrvale passis hästi kohv ja nii tegi ta ka kohvi ja kutsus sõbranna kohvitama. Võiroos maitses küll hästi, kuid kohvi kohta esitati lõbusalt küsimus: “Mis, sa tahad mind sisse soolata või?”. Suhkruga maitseb kohv ikka paremini kui lusikatäie soolaga 🙂 Selliseid lustakaid lugusid nii Siiri kui teiste töötajatega on tal terve arhiivitäis kindlasti.
Aili mälestustes on eredalt meeles ühised väljasõidud kaaskolleegidega nii Peipsi äärde kui Sangaste lossi. Lauluõpetaja Livia Kuuskvere lauluhääl olevat eriti meelipaitavalt kõlanud Sangaste lossi saalis.
Kodusoojust olid täis ka tema tunnid. Nele Frei meenutab südamlikku õpetajat: “Kõige tähtsam asi, mis ta meile väga noorte tüdrukutena kaasa andis, oli see, et sellel ajal ju kodus ega kuskil ei räägitud naiseks sirgumisest. Just tema oli see, kes valmistas meid selleks ette ja võttis meil hirmud maha. Erakordne naine, sooja ja suure südamega. Tema juurde läksin alati väga-väga hea meelega.”
Tegus perekond
Vaatan seda väikest südamlikku naisterahvast tänutundega – aitäh, et oled oma südamega tehtud töö eest huvihariduses jõudnud üles kasvatada ka enda lapsed, kes on kasvanud tegusateks täiskasvanuteks.
Tema lastest on Ave ja Mari-Liis õppinud algklasside õpetajaks. Kindlasti on siin olnud ka ema eeskuju oluline suunanäitaja. Minu enda tütar on käinud Ave juhendatavas eelkoolis ning ma võin vaid loota, et selliseid südamega õpetajaid satub veel tema (kooli)teele.
Tütar Inna-Inga on juuksur, Elva Vallavolikogu liige, aga tema suurim kirg on siiski käsitöö. Inga kuulub juba aastaid Kudujate Koopiaklubisse, mis tegeleb rahvuskäsitööga. Tütar Kertu on ajakirjanik ning elab ja töötab Saaremaal. Poeg Marek oli jalgrattur ja kulturist. Abikaasa Jüri oli legendaarne jalgrattasporditreener, spordiedendaja.
Aitäh, Aili, põneva vestluse eest ja kohtume (kui mitte varem) huvikooli 50-ndal juubelil!
Riin Pross
Elva malevlased korrastasid lauluväljakut, silusid kõnniteed A-Marketi juures ning tegid raamatukogu riiulid ja raamatud tolmuvabaks
Elva malevasse oli seekord erakordselt suur kandideerijate arv – lausa 36! Kuna kohti oli 12, siis tuli kandidaatidega läbi viia (töö)vestlused. Paljude noorte jaoks oli taolisel vestlusel osalemine esmakordne kogemus ning kindlasti pakkus see olulise kogemuse, mis tuleb hilisematel koolikatsetel või tööle kandideerimisel kasuks. Tööandjateks olid sarnaselt eelmisele aastale SA Elva Kultuur ja Sport ning Elva Linnaraamatukogu. 8ndat (!) aastat järjest pakkus noortele tööd ka Marepleks OÜ.
Sissejuhatuseks tervitussõnad vallavanemalt ja koolitus Töötukassalt
Juunikuu viimasel päeval kogunes 8 tütarlast ja 4 noormeest Elva Huviala- ja Koolituskeskusesse, et üheskoos vastu minna malevanädalale. Neid võtsid vastu tugev meeskond – noorsootöötajad Riin ja Dagmary ning RN-Stuudio tantsutreener Merit. Esialgu võeti ette teekond Rannu noortekeskusesse, et tutvuda teiste Elva valla malevlastega. Nimelt, seekord toimusid kõik Elva valla malevad samaaegselt – Rõngu-Hellenurme, Rannu ja Elva linn. Kokku 37 malevlast! Rannu noortekeskuses tutvusime põnevate mängude käigus nii oma rühmaga kui teiste rühmade malevlastega. Malevlasi tuli tervitama ka Priit Värv, kes kiitis noorte tööindu ja soovitas noortel algavat nädalat täiega nautida. Lisaks said noored Elva valla noorsootööspetsialistilt Sirle Lüüsilt sinised Elva valla malevate särgid. Töötukassast tuli noorte teadmisi töömaailmast avardama karjääriinfospetsialist Maarika Allas.
Elva maleva projektijuht esitas maleva alguses nii noortele kui rühmajuhtidele sammude kogumise väljakutse, ergutades osalejaid loosiauhindadega. Iga päev sai oma sammud kirja panna tabelisse ja nii arvutati sammud viimasel päeval kokku ja kõik said panna oma õnne proovile loosiauhindade loosis – auhindadeks Elva Avatud Noortekeskuse logoga asjad. Kõige enam samme kogus rühmajuht Merit – täpselt 133 078 sammu, teiste sammud jäid 50 000-100 000 vahele. Kokku tegime nädala 800 000 sammu!
Töö kiidab tegijat
Juulikuu esimesel päeval jagunesid noored kolmeks grupiks vastavalt tööandjale ning alustasid oma esimest tööpäeva. SA Elva Kultuur ja Sport leidis 6-le tütarlapsele tööd Elva Lauluväljaku korrastamiseks ning kuna lõunapaiku pakkus värskendust vihm, sai lauluväljaku juures mõned tehtud tööd veel korra üle teha. Marepleks pakkus tööd meie neljale tugevale ja töökale noormehele ning nende töökohaks sai A-Marketi ümbrus, kus esimesel päeval sai üks vana kivitrepp üles võetud. Elva Linnaraamatukogus töötasid 2 tütarlast ning nende töövahenditeks said tolmulapp ja veeämber – raamaturiiulid vajasid puhastamist.
Järgnevatel päevadel pani meie usinate tütarlaste kuuik käed tööle nii linnastaadioni juures, spordihoone prügimaja värvides, kultuurikeskuse juures pinke värvides kui raudteejaama aknaid pestes. Noormeestest koosnev nelik veetsid oma töönädala A-Marketi juures nii kivitreppi lahti võttes kui üles ehitades ning kõnniteed siludes. Raamatukogus töötav duo.. kes on kunagi raamatukogus käinud, siis teate, et raamaturiiuleid seal juba jätkub 🙂
Tartumaa Tervisespordikeskusest keeglisse mängima, eurovisioonist rääkimata
Kui esimesel päeval tutvusime teiste malevlastega Rannu noortekeskusest, siis kolmapäeval panime üksteist ja endid proovile sportlikes mängudes. Tartumaa Tervisespordikeskuse korvpalliväljak täitus malevlastega ning Elva maleva rühmajuhtide eestvedamisel lahutasime meelt aktiivsete mängudega. Väljakutseid pakkusid nii ühel jalal seismine kui korvpalli visked selja taha, sekka ka igast muid humoorikaid mänge. Neljapäeval veetsime lõbusalt aega keeglit veeretades – no ei ole lihtne mäng! Renni veeretamine tuli mõnel osavamalt välja kui kurikatele pihta saamine..
Malevanädala võttis kokku meeleolukas ja eurodiskohõnguline kõigi malevarühmade kohtumine Rõngu Rahvamajas. Saali kaunistasid iga rühma lipud, mis olid muidugi noorte looming. Playback-etteastetega esinesid kõik malevarühmad ning rahva lemmikuks kujunes Rannu maleva esinemine. Lisaks esines iga rühm kohapeal väljamõeldud lavastusega nädala meeldejäävaimatest hetkedest. Kohtumise lõpetas disko, kus (tantsu)samme kogusid enamjaolt juurde just Elva malevlased ja rühmajuhid.
Täname sponsoreid – Estover, A. Le Coq, Elva Tarbijate Ühistu. Tänu teie toetusele saime säästa toidule kuluvat raha ning pakkuda noortele vaba-aja tegevuseks näiteks keeglimängu. Kas kujutate ette, mitu pakki juustu võib kuluda 12-ne noore 6-päeva toitlustamisele? (: Meie saime juustupakkidele kuluva raha kokku hoida! Aura smuutid pakkusid mõnusat kosutust töö puhkehetkel, malevlased tänavad!
Maleva projektijuht tänab rühmajuhte – ainult nii tugeva meeskonnaga läheme kõikidest takistustest läbi nagu nuga sulavõist!
Kutsume 7-8aastaseid koolilapsi muusikat täis laagrisse, kus saab lasta loovusel lennata ning koos laulu ja pillimänguga läbi aastaringi rännata. Laagris osaleja saab uusi teadmisi muusikavaldkonnas, kätt proovida pillimängus ning läbi erinevate tegevuste kujutada aastaaegade ilu ja mitmekesisust. Suvelaagrist ei puudu ka laul ning üheskoos õpitakse toredaid lugusid ja tehakse aastaringile tiir peale. Toimumisaeg: 12.-14.08.2024, kell 10.00-15.00 Juhendajad: Livia Kuuskvere, Raina Luht Laagritasu: 40 eurot
Registreeruda laagrisse saab SIIN
Kunstilaager
18.-20. juunil toimus Elva Huviala- ja Koolituskeskuses kunstilaager.
Esimesel päeval toimus vahva väljasõit Tartusse, kus käidi Eesti Rahva Muuseumis näitusel “Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood…”. Sürrealismiga tutvumine ja inspiratsiooni kogumine mõjus ka noorematele laagrilistele põnevalt ja värskendavalt. Noored said enne näitust endale vihikud ja pliiatsid, et soovi korral näitusel joonistada ja märkmeid teha. Päeva teine pool kulges TYPA keskuses. Trüki- ja paberikunsti keskuses saime veidi sealset avastatud ja peamiseks eesmärgiks oli töötoas meisterdada endale märkmik. Märkmikule sai iga osaline ka peale trükkida soovitud kaunistuse, sealjuures kasutades muuseumi vanimat trükipressi. Pärast seda õnnestus külastada ka lähedal asuvat Art&Tonic kunstigaleriid.
Järgneval päeval said laagrilised tegeleda klaasikunstiga, panna savi animatsioonina liikuma ning endast filmitud videoklippi tahvelarvutis üle joonistada, et lisada reaalsusele ka fantaasiailma.
Viimasel päeval said noored keraamikaklassis voolida skulptuure. Kunstiklassides valmisid aga animatsioonid ja rotoskoobid, mis said viimase lihvi. Lisaks katsetati erinevaid trükitehnikaid ja ka teisi põnevaid pinna katmise viise- justnimelt sürrealistid kasutasid enda teostes väga erinevaid tehnikaid, millest paljud küll on noortele tavapäraseks muutunud. Aga kindlasti leidis iga laagriline mõne uue ja ennast kõnetava võimaluse. Põnevatest katsepaberitest valmisid kollaažtehnikas tegelased, keda nutivahendi abil liikuma sai panna.
Suur-suur aitäh vahvatele osalejatele ja juhendajatele!
Siiri Puhalainen on jaganud lahkust, mõistmist ja armastust esivanemate pärandi vastu õpilastele üle poole sajandi
Ta on õrn nagu haavaleht samas tugev nagu tamm Silmades põhjatu kaev täis elutarkust – selline ta on, Siiri.
“Teate, lapsed, mul on sellest tunnist kõrini – teeme midagi muud!” võis Siiri öelda oma õpilastele keset tundi, kui tundus, et õpilastele tunni teema ei sobinud. Olgugi, et põhjaliku õpetajana oli ta öötundideni vastavat tundi ette valmistanud, kuid paindlikkus ja leebus on olulised iseloomuomadused sellel ametikohal. Siiri õpetas erinevates koolides, nii Elva Huvikoolis kui Meeri eri-internaatkoolis, sekka ka muid koole, kokku üle poole sajandi! Ta ei ole kirjutanud ühtegi märkust, küll aga lugenud lastele ja lastega lugematu arv erinevaid luuletusi eesti klassikutelt ning kuulanud laule.
Maitsmistmeele kaudu
Elva Huvikoolis oli ta aastatel 1997-2001 kodunduse ja kombeõpetuse huviringi juhendaja. Ja oma tööd on ta teinud alati südamega. Ta meenutab heldimusega, kuidas viis huviringi kodus tehtud sinki ja leiba. Võttis kaasa veel teravad noad ja õpetas lastele, kuidas õigesti lõigata. “Aga õpetaja, mis me nende viiludega nüüd teeme?” küsis üks noormees tunni lõpus. Muidugi jagati ära omavahel ning maitset kiideti taevani.
Kirjutajale meenub, kuidas Siiri 2017ndal aastal lastelaagris umbrohu suppi tegi lastega ning mõtles, et vaevalt keegi nendest seda sööb. Isegi umbusklikult ja esialgu kõigest viisakusest endale natuke kaussi seda poetas. Maitse oli aga absoluutselt taevalik! Tänapäeva maailmas panna lapsed umbrohu suppi sööma – seda oskab ainult Siiri. Niimoodi läbi meelte maailma on Siiri leidnud ühise keele laste ja noortega.
Kuulmismeel toob südamesse headust
“Miks sa talle märkuse panid?” võis Siiri tagajärgi pelgamata üldhariduskoolis kolleegilt küsida. “Ta rääkis tunnis! Ta naeris tunnis” põrutati talle vastu. Imestunult küsis Siiri vastu:”No ja mis siis sellest? Mida sa siis tahad, et nad teeksid? Nutaksid?”. Küsin Siiralt, et kuidas tema sai hakkama lärmakate ja keskmisest aktiivsemate lastega. Ta võis neilt tunnis ilma irooniata küsida “selle ilusa sõna kordamist” või öelda, et räägime pärast koos – sest õpetaja tahab ka kuulda. Või hoopis lugeda enda loodud luuletust:
Tasa, tasa mis asja sa kisad ja kärgid Ka lastel on olemas närvid Ja linnud akna taga kuulavad pealt
Mõnikord oli jutt aga tõesti nii tähtis, et vajas kohe ära rääkimist. Siiri ütleb, et alati tuleb lastega rääkida ja neid kuulata, mitte neile epistlit lugeda. Olen isegi näinud, kuidas noored enne Siiri tundi lärmasid ja trikitasid, kuid Siiri suutis oma malbe hääle ja rahuliku olemisega neil n-ö tuurid maha tõmmata.
Pärand Elva (huvi)haridusse
Siiril on olnud õpilasi tohutul hulgal ning ta on olnud oma aja mõjuisikuks. Näiteid ei tasu kaugelt otsida – Siiri kingad võttis 2016ndal aastal kokandusringi õpetajana üle tema pikaaegne õpilane Irina. “Mis tundeid see sinus tekitas?” küsin talt. Siiri silmadesse tulevad heldimuspisarad ning ta meenutab lahket sõnadega oma õpilast:”Oi, Irina – nii õrn ja hea! Ma olin väga õnnelik, ju siis on midagi külge hakanud.” Muiates mõtlen, et kas ta ikka ise tajub kui palju tegelikult tema tundidest külge on hakanud õpilastele. Ka lastering AB õpetaja on Siiri endine õpilane.
Kui küsin temalt, et kuidas ta võtaks kokku oma õpetaja – aastad ning ta ütleb, et tõsimeeli on õpetaja amet maailma parim amet. Nende aastate jooksul on tal olnud vaid üks takistus – kas ma võin ja suudan last kaitsta kodu eest. Kui õpilane küsib sinult süüa, sest kodus pole süüa – siis kuidas käituda? Siiri on olnud õpetaja ühiskondlikult keerulistel aegadel ning on näinud majanduslikult väga kehvast perekonnast pärit lapsi ning oma südant nende pärast valutanud.
Siiri paneb õpetajate südametele, et lapsi tuleb kuulata ning neile ei pea moraali lugema – lapsel tekib vastuseis nii aine kui õpetaja suhtes. Ta soovitab lastega suhelda läbi kunsti ja looduse. Head õpetajad kallistavad oma õpilasi!
Siirit meenutab Mae Juske, Hellenurme veskiemand
Kodundusringis hakkasin käima 1977 aastal 4-nda klassi plikana. Käisin seal kuni keskkooli lõpetamiseni oma klassiõdede pundiga aastal 1985. Kodundusringipäev (ütlesime lihtsalt “kodundus”) oli oodatud päev, sest alati tegime midagi põnevat, mida kodus ei tehtud. Tagantjärele vaadates oli Siiri meie jaoks nagu Lilian Kosenkranius eesti rahva jaoks – näitas uudseid ja moodsaid võtteid söögitegemises ja lauakaunistamises, olles ise alati väga hoolitsetud ja viimistletult riides. Siiri rõhutas alati ka esivanemate pärandi olulisust kombineerides seda moodsate söögitegemise ja kodukaunistamise võtetega. Muidugi oli ka lauakatmisel ja lauakaunistusel väga kaalukas roll. Taaskasutus oli siis tavapärane elustiil ja seda me siis ka harjutasime – küll karpide kaunistamise, küünlajuppide sulatamise, käbide, okste korjamisega vms.
Vahepeal toimusid tunnid (või oligi see algus), Elva Kesk tänaval, Aiandus-Mesindusseltsi maja ülemisel korrusel. Kitsas pime trepp viis kitsasse kööki, mille kõrval 1 tuba. Vesi, solk, puud – kõike vedasime trepist üles – alla, nõud pesime kausis. Tunni lõppedes olid ruumid samas seisus nagu nad enne tunni algust olid.
Siiril olid kõik ained valmis ostetud (sobivam sõna vist oleks tolle aja kohta – hangitud, mõnikord tõime ka ise midagi kodust kaasa), retseptid välja kirjutatud. Me siis kirjutasime need oma vihikusse, igaüks kaunistas vihikulehti nii nagu oskas. Ma vaatasin alati kerge kadedusega klassiõdede Ave ja Kai vihikuid, sest mulle tundus, et nemad oskasid nii ilusaid pilte joonistada.See vihik on mul siiani alles, seda avades tulevad meelde nii maitsed kui meelelud..
Jagasime tunni alguses tööd ära – kes lõikus, kes segas, kes kattis lauda, kes koristas (nõudepesutegevustesse kuulusid vee toomine, soojendamine, pesemine kausis, loputamine teises kausis, kuivatamine, õigesse kohta kappi paigutamine ja solgi väljaviimine). Tunnid tundusid lõbusad ja pingevabad, sest tundsime üksteist juba hästi ja Siiri oli leebus ja rahu ise.
Kui Kesk tänava ruumidest Pika tänava majja alumisele korrusele kolisime, aitasime seal ka remonti teha – nt värvisime lage. Seal olid kõrged peegellaed. Värvisime söögitoa lae tumepruuniks, mäletan, et olin üllatunud nii julge otsuse üle. Aga võib – olla sai pruuniks lagi seetõttu, et muud värvi polnud.. Igatahes ruum tundus huvitav sellise laega. Seal majas oli juba vesi ja kanalisatsioon sees, aga vett ei tohtinud väga raisata ja talvel külmus osa torusid kinni. Kogu maja oli talvel jahe, aga see polnud küsimus – tuli lihtsalt kampsun selga jätta.
Igal kevadel korraldas Siiri oma ringidele ühise kevadpeo, kuhu kutsuti ka vanemad. Valmistasime kõik suupisted ja koogid ise, katsime lauad, kaunistasime ruumid, valmistasime ette luulepõimikud ja muusikalise osa. Kuna õppisin muusikakoolis viiulit, Siiri palus tihti, et mängiksin ka seal kõigile. Mäletan, et see oli hirmutav, sest kõik olid nii lähedal ja vanemaid oli palju. Peopäeval oli majas sagimist palju, sest erinevas vanuses lapsi oli Siiril ringides palju, aga kõik sai korraldatud ja sündmused meeles südamlikena. Meie olime siis aastaid see kõige vanem rühm, nagu isegi autoriteedid:)! Hilisemas elus on tulnud ette, et keegi võõras astub ligi ja ütleb – tere, olime kodundusringis koos! Vanemad näod jäävad meelde, aga kes neid väikseid kõiki mäletab…. Igatahes on need liigutavad hetked ja tundub kohe, et on tugev side selle inimesega, sest meid seob kodundusring ja ühine tuttav Siiri!
Siiri sai oma kodundusringi “kambaga” hakkama nagu mingi võluväega, aga mitte kunagi ei tõstnud häält, alandanud, sildistanud, süüdistanud vms, mida nõuka-ajal koolides ette tuli. Kuidagi ise oskasime vist olla kah mõistlikumad. Ja kui me ei olnudki seal mõistlikud alati, talus ja ohjas Siiri seda märkamatult. Ei mäletagi, kõige vaiksemad me nüüd kah ei olnud, aga Siiri jaoks olime esimene selline seltskond, kes jäi aastateks tema juurde käima ka peale kooli lõpetamist, ka ühekaupa. Lisaks oleme käima jäänud ka omavahel, nüüd juba aastakümneid, kuigi elame üksteisest kaugel.
Kodundustundidele mõtlen siiamaani sooja tundega. Ju ma sealt ikka oma söögitegemise- ja majapidamisoskuste alused sain. Eks kodust kah ja sellisele teadmiste segule, lisaks koolide-ülikoolide haridusele, on elu järkjärgult teadmisi ja oskusi peale kasvatanud, millega oma kortereid ja nüüd maja ja veskit kujundanud, perele ja külalistele söömaaegu valmistanud olen. Midagi sain juurde, mis tundub elementaarne ja võin vaid aimata kui palju vaesem oleks maailmapilt ilma toonase kodundusringita.
Siirit kui õpetajat saan iseloomustada sõnadega – leebe, kannatlik, südamlik, põhjalik, tähelepanelik, naeratav, muretsev, heatahtlik. Mulle tundub, et kogu Elva teab teda kui elegantset prouat, kellel tihti kübar peas ja siidsall kaelas, ka rattaga sõites. Siiri oli omal ajal Elva kõige nõutum konferanjsee – ta ei kuulutanud mitte lihtsalt järgmist laulu pealkirja nimetades, vaid põimis vahele sobivaid luuletusi ja tekste, mis kogu sündmusele mõttesügavust juurde andis.
Saatuse tahtel, kõigi muude tegemiste kõrval Hellenurme Veskimuuseumis, annan ma väikesele seltskonnale Palupera koolilastele kodundusringi. Kõik tuleb elus ringiga tagasi!
Riin Pross
Tartu Pioneeride Majast 45-aastaga Elva Huviala- ja Koolituskeskuseni
Tänavu möödub 45 aastat hetkest, mil Tartu Pioneeride Maja alustas oma tegevust Elvas hallates huviringe üle rajooni. Tartu Pioneeride Maja sai endale kodu Pika tänava hoones, kus aastatel 1945-1979 tegutses lasteaed. (Huvitava faktina võib välja tuua, et 1930ndatel aastatel kuulus maja hr. Jänesele, kes kasutas seda suvilana. Peeter Jänes oli Tartus veskiomanik, tema auruveskihoone on praegu Tartus Tiigi tänaval alles, nüüdseks on see ümberehitatud korterelamuks.) Aastatel 1989-1994 sai asutus uueks nimeks Tartumaa Laste Huvikool ning 1994. aastast Elva Huvikool. Kui õppeaastal 1996/1997 tegutses huvikoolis 12 huviringi 10-ne õpetajaga ning õpilaste arv oli 140, siis milleeniumi vahetusel tegutses lausa 19 huviringi ja õpilaste arv küündis 376-ni. Elva Huvikoolis toimusid traditsioonilised üritused ja kursused huviringide kõrval – näiteks tähistati nii riiklikke kui rahvalikke tähtpäevi, peeti sõbrapäeva ning korraldati jalgratta juhiloa kursuseid. Mainimata ei saa jätta ka ülevabariigilist jalgrattaürituste sarja “Vigurvänt” ning maakondlikku jõuluteemalist taimeseadekonkurssi. Suviti toimusid aga erinevad puhke- ja õppelaagrid.
Aastal 2002 kiitsid lapsevanemad huvikooli, öeldes, et koolil on mingi hea, rahulik ja turvaline aura, mis tekitab pingevaba kooli tegevust väärtustava õhkkonna. 45 aastat on olnud pikk aeg ja näeme endiste ja praeguste õpilaste näol, et huviharidus annab tugeva alustala elu väärtuste paika seadmisel.
1. augustil 2001. aastal liideti Elva Huvikool Elva Kultuurikeskusega Sinilind. Nii tegutsesid kultuurikeskus ja huvikool ühiselt aadressil Kesk 30. Noortekeskus loodi 8. märtsil 2004. aastal Sinilinnu filiaanina asukohaga Jaani 7. 2014. aastal viidi noortekeskus üle renoveeritud ruumidesse aadressil Pikk 8, kus vanasti asus Elva linna saun.
Elva Huviala- ja Kultuurikeskus Sinilind reorganiseeriti 1. juulist 2016 Elva Huviala- ja Koolituskeskuseks ning huvikool eraldus kultuurikeskusest kuid jäi kokku noortekeskusega ning koliti kokku aadressile Pikk 8. Tänavu on huvikoolis 17 huviringi, mida juhendavad 16 õpetajat. Õpilaste koguarvuks on 412.
45 jooksul on erineva nimetusega huvikoolis olnud lugematu arv õpilasi ja õpetajaid ning nii mõnestki õpilasest on saanud õpetaja või on ühe õpetaja käe all huviharidust saanud mitu põlvkonda. Põnevad lood huvikooli õpetajatest ja õpilastest toome teieni vähemalt kord kuus aasta lõpuni mälestuste sarja artiklitena.
Tänavu suurt tähistamist peo või vastuvõtuna eelmistele õpilastele ja õpetajatele ei tule, küll aga teeb huvikool erinevate koosseisudega ligi 45 avalikku ülesastumist terve aasta jooksul #45aastathuviharidustElvas. Jälgi infot meie esinemiste kohta meie koduleheküljelt.
Riin Pross
Artikli koostamisel on kasutatud Elva Huvikooli 1996/1997 aasta uurimistööd “Elva Huvikooli ajalugu”, mille koostasid Kätlin Rüga ja Kristi Ilves.
Laulustuudio õpilased osalesid rahvusvahelisel võistlusel Tallinn Voice 2024
4.-5.mail 2024 osalesid laulustuudio õpilased Jaana Sommermann, Anette Jelle ja Lisette Jelle rahvusvahelisel võistlusel Tallinn Voice 2024. Noored esinejad tundsid end laval suurepäraselt saades erilisi kogemusi. Esinejaid tunnustati karikaga. Kõiki võistlusel osalenud lauljaid juhendas õpetaja Livia Kuuskvere.
Tallinn Voice Contest on mõeldud lauljatele ja muusikutele, kes soovivad end proovile panna väga konkurentsitihedas keskkonnas. Võistlus on avatud üksikosalejatele ja rühmadele igas vanuses, rahvusest ja riigist.
Võistlejaid hindas rahvusvaheline professionaalne žürii, mis koosnes muusikaprodutsentidest ja mänedžeridest, rahvusvaheliste festivalide juhtidest, heliloojatest, lauljatest, muusikutest, kõrgete rahvusvaheliste esinemistega lauluõpetajatest.
Elva valla malevasse kandideerimine AVATUD!
Selle aasta suvel toimub Elva vallas kolm malevarühma ning seekord on kõik rühmad ühel ajal. Rõngu, Rannu ja Elva linna malevarühmad leiavad aset 30.06-6.07.2024. Malevasse on oodatud noored vanuses 13-19. Registreerimine on avatud kuni 5.05.2024.
Malevaid korraldavad Rõngu Avatud Noortekeskus ja MTÜ Hellenurme Noortekeskus, Rannu Avatud Noortekeskus ning Elva Avatud Noortekeskus. Igal rühmal on oma ööbimiskoht ja eraldi tööandjad, kuid mitmed vaba-aja tegevused toimuvad koos ning seega on võimalus uusi tutvusi luua ka rühmaväliselt.
Õpilasmalevas sõlmitakse noortega tööleping ning makstakse töötasu miinimumpalga järgi. Maleva osalustasu on 20.-, mille kohta väljastatakse arve Elva vallavalitsuse poolt. Loe Elva valla malevate kohta ka siit. Meenutust eelmisel aastal toimunud Elva linna maleva kohta loe siit.
Malevasse kandideerimiseks tuleb täita ankeet, kus esitada enda ja vanema andmed ning lühidalt sõnastada motivatsioonikiri. Pärast kandideerimise lõppu kutsutakse kandidaadid vestlusele. Vestlused on vajalikud, et teha noorele selgeks maleva põhimõtted ja arutluse käigus saada aimu, kas noor on valmis väljakutseteks, mida malev esitab – 7 tundi tööd päevas, kodust eemalolek, rutiini lõhkumine, uute suhete loomine ja palju muud. Vastu saab aga elu- ja töökogemuse, mida ühestki koolitunnist ei saa. Kui oled paindlik ja avatud meelega, siis suve meeldejäävaim kogemus ootab sind! Loe eelmisel aastal toimunud Elva linna maleva kohta meenutust siit.
15.mail 2024 algab huviringidesse registreerumine
Elva Huviala-ja Koolituskeskuses pakume 17 põnevat huviringi erinevas vanuses lastele ja noortele. Täiskasvanud saavad osaleda keraamikaringis või õppida karmośkat/lõõtsa mängima.
Tunniplaani ja huviringidega saad tutvuda SIIN KUS JA KUIDAS TAOTLUST ESITADA?
Huviringidesse astumise taotlusi on võimalus esitada alates 15.maist 2024 Elva valla haridusteenuste haldamise süsteemis ARNO.
Keskkonda saab logida sisse ID-kaardiga, Mobiil-ID’ga või Smart ID-ga.
Huviringi taotluse esitamiseks valige esmalt 2024/2025 õppeaasta, seejärel “Minu lapsed” ja sealt “Huvikooli taotlus”.
Valides taotlusvormis “Huvikool” rippmenüüst ELVA HUVIALA-JA KOOLITUSKESKUS, näete kõikide rühmade (huviringide) valikuid, mis Teie lapse vanusele sobivad. Valiku tegemisel palun jälgige huviringi toimumise aega, et laps õigesse rühma saaks registreeritud.
Iga huviringi jaoks tuleb teha eraldi taotlus.
Pärast taotluse vormistamist saate selle kohe kinnitada.
Enne taotluse kinnitamist LOE PALUN ÕPPELEPING LÄBI!
Meeldivate kohtumisteni!
Suvised huvilaagrid
Elva Huviala-ja Koolituskeskus korraldab ka käesoleval suvel huvilaagreid.
Laagrite eesmärk on tutvustada huviringe ja pakkuda lastele ja noortele suvel vaba aja veetmiseks toredat võimalust ning tutvuda uute sõpradega.
Laagrite täpset tutvustust ja registreerumise infot loe SIIT
Registreeru kiiresti, KOHTADE ARV PIIRATUD!
Registreerumine kestab kohtade täitumiseni või lõppeb 3 päeva enne laagri toimumist. Pärast kohtade täitumist jäävad registreerujad koha ootejärjekorda.
Laagrile eelneval nädalal saadetakse osalejatele täpsustav infokiri laagri kohta.
Osalustasu maksmine toimub Elva Vallavalitsuse poolt saadetud arve alusel.
Meeldivate kohtumisteni huvilaagrites!
Pärimusmuusikalaager
Tere tulemast suve kõige ägedamasse laagrisse!
Pärimusmuusikalaagrisse on oodatud KÕIK 10-18aastased, kellel on huvi mõne laagris õpetatava pilli vastu ja soovib teada, kas see pill talle sobiks. Eelnev piliõppe kogemus ei ole vajalik, sest laagris õpetame kuulmise ja õpetaja jäljendamise järgi, seega meie jaoks ei eksisteeri kartuleid noodiridade vahel. Tule proovi karmoškat, lõõtspilli, torupilli, ukulelet, mandoliini, väikekannelt, vilepilli, kitarri, basskitarri või trumme, sest sügisest on võimalik Sul alustada pilliõppega juba vähe intensiivsemalt, kui mõni neist pillidest Sulle sobima peaks! Lisaks pillimängule tegeleme ka põnevate vaba aja tegevustega, saame liikuda vabas õhus, musitseerida ja laulda koos suure ansambliga! Meie imelised juhendajad on ägedad noored muusikud, kes on tegevad ka Eesti muusikamaastikul, niiet tuhin ja energialaeng on garanteeritud!
Laagris ööbime kõik koos Elva Huviala- ja Koolituskeskuses.
Lisaks pillitundidele ja orkestrile on meil ka sel aastal ka ansamblitunnid, mida juhendavad meie pilliõpetajad. Lapsed jagatakse ansamblitesse taseme järgi, mistõttu soovime sel aastal ka väikest videot teie pillimängust. Ansamblitunnis võid osaleda ükskõik millise pilliga, millega tunned ennast mugavalt. See ei pea olema üks laagris õpetatavatest pillidest. Näiteks kui oled varasemalt õppinud klaverit või klarnetit, siis võid ansamblitunnis mägida just seda. Kui Sa varem midagi õppinud ei ole, siis kirjutagi nii. Ka nemad saavad siiski bändis osaleda!
Pilli-, ansambli- ja orkestritunnid toimuvad Elva Muusikakooli ruumides.
Lisandunud on kitarri- ja basskitarri õppimise võimalus!
NB! Info laagrisse saamise kohta saadetakse välja mai keskel. Sellele ootame kinnitavat vastust, et oled endiselt tulemas!
Laagri maksumus on 90 eurot, mis sisaldab ööbimist, ruumide kasutust, vaba aja tegevuste materjalide kulu, õppetasu ja toitlustust 3x päevas + vahepalasid.
KAS KUULED, KUIDAS KÕLAB ESIMENE SÕNA, TEINE JA SIIS KOLMAS? OOTAD, MILLAL NELJAS LÕPETAMAS LAUSE, LUUES LUGUSID JA LAULE, MÄNGIDES ME MEELES MEIE EMAKEELES… / T.Selter /
Lastering AB EELKOOLIS olid sel nädalal EMAKEELEPÄEVALE pühendatud tunnid.
Igal lapsel oli kaasa toodud oma lemmikraamat.
Kõigil oli võimalus tutvustada oma lemmikut ja lugeda kaaslastele ette mõned sõnad, laused ilusas emakeeles.
Tegi siirast heameelt, et lausete lugemine õnnestus hästi.
Ei pääsenud ka õpetaja oma lemmikraamatu ettelugemisest.
Suure huviga kuulati selgitusi, kes on Kristjan Jaak Peterson ja miks just 14.märts on Eestimaal EMAKEELEPÄEV.
Tundide lõpuks valmis ka laste endi meisterdatud väike taskuraamat.
Kitarrikontsert
Koos kevade tulekuga sulavad lume alt välja kitarriõpilaste parimad palad. Kuuldavale tuleb nii jazzi, kui rocki, nii noortele, kui vanadele. Rohkem infot saab lugeda plakatilt. Veel rohkem kuuled-näed, kui tuled kontserdile.
Kontsert on TASUTA!
Elva Gümnaasiumi 1.klassid käisid noortekeskusega tutvumas
Eelmisel nädalal võõrustasid Elva Avatud Noortekeskuse noorsootöötajad Elva Gümnaasiumi kõige nooremaid õpilasi. Nimelt, 1.klassid võtsid hommikul esimese tunni asemel jalge alla tee noortekeskusesse, et tutvuda noortekeskuse ja huvikooliga. Kuna spordihoones ei saa kasutada guaššvärve, toimus meie kunstiklassi ruumis ka väike kunstitund, kus õpilased said lasta loovusel lennata seelikumustreid värvides.
Jagasime noored kahte gruppi – üks grupp oli noorsootöötajaga noortekeskuses ja teine grupp noorsootöötaja ja õpetajaga kunstiklassis ning 45 minuti möödudes vahetasid grupid asukohta. Noortekeskuses said noored teada, mis koht noortekeskus on ja millised huviringid tegutsevad huvikoolis. Noorsootöötaja õpetas noortele UNO kaardimängu, mis on noortekeskuses üks enimmängitav mäng. Lisaks said noored mängida teisi lauamänge ning proovida ka lauajalgpalli. Noorsootöötaja tõdes, et mängul on oluline koht sotsiaalsete suhete loomisel ning huvitav oli jälgida, kuidas üksteist kutsuti mängudesse või selgitati mängu reegleid klassikaaslasele.
Kunstiklassis said noored teada, millised erinevad kunstiringid huvikoolis tegutsevad ning uudistada isegi keraamikaklassi. Õpetaja ja noorsootöötaja koostöös viidi läbi kunstitund, mille sarnast sellel õppeaastal esimeste klasside lapsed veel pole näinud – käiku läksid guaššvärvid ja pintslid. Osavate pintslitõmmetega maaliti paberile värvikirevad seelikumustrid.
Noorsootöötajad tänavad Elva Gümnaasiumi 1.klasside õpetajaid ning loodavad, et asutuse külastamine pakkus põnevat vaheldust nii õpetajatele kui õpilastele. Noortekeskuse külastatavus on pärast külastusi igaljuhul tõusnud.
Jaana säras Talendishowl
Huvikoolide Noorte Talendishowl täitsid lava andekad, säravad ja kirge täis noored. Imelisi esinemisnumbreid oli laval kokku 19, nende seas tegi oma etteaste ka Elva Huviala-ja Koolituskeskuse laulustuudio õpilane Jaana Sommermann, kes osutus komisjoni lemmikuks. Jaana koos kahe tantsijaga nautisid laval olekut. Pärast preemiate jagamist kirjeldas Jaana kokkuvõtvalt: “Jessi “Nunu nana” on hea tuju laul, mis suudab ka väsitavatel päevadel energiast pakatama panna. Laulusõnu, mis muuseas on korea- ja ingliskeelsed, ja koreograafiat õppides ei tekkinud kunagi olukorda, mil poleks viitsinud harjutamisega tegeleda. Laul jäi ise külge, mis võimaldas seda laval lihtsalt vibe’da. Ja sellise tundega me esinema läksimegi – nautisime laval olemist.”
Talendishowd korraldas EHKL Noorteaktiiv. Talendishow toimus 20.jaanuaril 2024 Tallinna Kopli Huvikoolis. Tegevus on toetatud HTM-i riiklikest vahenditest huviala valdkondade kvaliteedi arendamiseks.
Beebikooli juhendaja Anneli vajab eneseteostuseks loomingulist keskkonda
Elva Huviala- ja Koolituskeskuse beebikooli uus juhendaja Anneli Jaeger tudeerib hetkel Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias kogukonnaharidust ja huvitegevust ning on kahe väikelapsega kodune ema. Loov hing vajas aga uut väljakutset ning seetõttu liituski ta meie meeskonnaga kui beebikooli juhendaja. Lisaks teostab ta oma õpingute raames huvijuhi ja noorsootöö praktikat meie asutuses. Anneli on tasakaalukas, õrn ja rahulik inimene, kuid kindlasti on tema sees palju elutarkust ja -kogemusi. Selleks, et temaga paremini tuttavaks saada, esitasime talle kolm küsimust.
Sa juhendad meie majas kõige väiksemate huviringi – beebikooli. Mis on ühist sinul ja (väikestel) lastel? Me oleme uudishimulikud ja avatud uutele kogemustele. Meid ühendab ka usaldus maailma vastu ja meile meeldib kallistada-kaisutada oma kalleid inimesi.
Mis on sinu hobideks/vaba-aja tegevusteks? Kõige rohkem meeldib mulle lugeda ja jalutamas käia. Olen enda jaoks hiljuti avastanud ka kokanduskunsti, eriti meeldib mulle koos vanema lapsega kooke ja smuutisid teha.
Kui sa oleksid laps, millises huviringis sa tahaksid meie majas käia? Mul on kahju, et ma lapsena tantsima ei õppinud, nii et kui oleksin jälle laps, käiksin kindlasti tantsuringis. Ka muusikaproduktsiooni oleks väga põnev õppida.
Minilaagris õppisid noored kriisideks valmistumist, sekka ka vee- ja tuleohutust
Aasta alguses toimus Elva Avatud Noortekeskuses noorsootöötajate juhendamisel minilaager nimega “Ole valmis”. Laager keskendus erinevate kriisiolukordade valmistumiseks ja ennetamiseks. Laagri programmis kasutati materjale Naiskodukaitse loodud äpist “Ole valmis!” ning Päästeameti õppematerjale.
Laagris said noored teada, milliseid erinevaid kriise on olemas, näiteks looduskatastroofid ja elektrikatkestused. Laagris tutvusid noored, millised peavad olema kodused varud ükskõik missuguse kriisi puhul. Lastele oli väga põnev katsetada erinevaid pealampe ja SOS-raadiot. Üks laagri juhendajatest kuulub vabatahtliku organisatsiooni Naiskodukaitse. Vau-efektiks kujunes tema põhjatu kriisivarude kast, kus leidus nii erinevaid toidupakke kui esmaabi tarbeid. Noortele meeldis väga ka praktiline haava sidumise harjutus.
Vahelduseks tegime lastega ka liikumismänge toas ning see meeldis neile väga. Saime kinnitust, et aktiivne liikumine mõjub laste meeleolule ja üldisele rahulolule positiivselt.
Kuigi õues oli külm ilm, võtsime ette ka lühikese jalutuskäigu Arbi järve äärde ja arutasime milliseid ohte nägime teel. Lapsed olid väga teadlikud, et jääle ei tohi minna. Kõik lapsed olid küll soojalt riides, kuid siiski oli lastel väga külm ning arutasime selle üle, et kui kokku panna tuul ja külmakraadid, siis võib tajutavad külmakraadid olla madalamad kui kraadiklaasil nähtavad numbrid.
Pärast jalutuskäiku jõime piparmündi teed, sõime küpsiseid ja kõrvale täitsime Päästeameti veeohutuse töölehti. Laagri kokkuvõtteks tegime ühiselt ristsõna erinevate laagris õpitud tegevuste mõistete kohta. Laagri juhendaja Dagmary Kuslap kiitis laagrilapsi: “Vesteldes noortega erinevatel teemadel oli põnev kuulda noorte arutelu, kuidas kriisiolukordades käituda.”
Elva valla noorte muusikategevus sai hoogu juurde
Sel poolaastal toimus Elva Huviala- ja Koolituskeskuse ning Elva Gümnaasiumi koostöös Elva valla noorte muusikategevust hoogustav projekt “Purgis!”.
Projekti “Purgis!” eesmärgiks oli anda noortele platvorm enda muusikaliseks väljendamiseks ning inspireerida neid veel enam oma loominguga tegelema. Projekt sidus kokku nii formaalse kui mitteformaalse hariduse – Elva Huviala- ja Koolituskeskuses saab tegeleda nii laulmise ja pillimängu kui ka bänditegemise ja muusika produtseerimisega, mis on omakorda seotavad gümnaasiumi riikliku õppekava eesmärkidega. Nimelt on muusikaõpetuse osaoskustena välja toodud ka musitseerimine ja omalooming täpselt need punktid, millele koostööprojekt “Purgis!” keskenduski.
Projekti raames kohtuti erinevate muusikavaldkonna inimestega, kes juhendasid noori mitmesugustes tegevustes – helisalvestamises, helisünteesis, laulukirjutamises ja produtseerimises. Noored said esmased teadmised iseseisvaks muusikaloomeks ja kuhjaga inspiratsiooni oma ideede realiseerimiseks, seda nii läbi tegevmuusikute, -produtsentide ja -helivõlurite kogemuslugude kui ka päriselt musitseerides. Lisaks inspireerivatele kohtumistele sai märkmimisväärse täiustuse Elva Huviala- ja Koolituskeskuse tehnikapark – näiteks saavad bändinoored nüüd kogu oma bändi helindamise kaetud meiepoolse tehnikaga ning produtseerimishuvilised katsetada erinevaid helivõnkeid päris süntesaatoritel.
“Purgis!” projekt näitas, et musitseerimiseks ei pea ilmtingimata olema aastatepikkust varasemat kogemust. Muusikat teha ja kogeda võib igaüks ning muusikavaldkonnas on ameteid küllaga, mille poole pürgida. Loodetavasti helisevad selle poolaasta töö viljad juba kevadel Elva noorte poolt kõigile kuuldavalt ja nähtavalt!
Projekti elluviimist rahastas Haridus-ja Teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet läbi noorsootööasutuste, noorteühingute ja huvikoolide noorteprojektide toetuse “Noorte Heaks 2023”.
Raina Luht – muusikaõpetaja, kes unistab ooperilaulja karjäärist
Elva Huviala- ja Koolituskeskuse laulustuudio uus juhendaja Raina Luht on õppinud koolimuusikat Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ning praegu töötabki mitmes asutuses muusikaõpetajana. Tartu Erakool ning sealne üksus HuviTERA, lasteaed ning eralastehoid. Ta ütleb, et õpetaja töö on küll raske aga väga põnev ning selle peamiseks väärtuseks on see, et ta saab õppida koos õpilastega. Oktoobrikuus liitus ta meie maja töötajatega ning juhendab 6-10 aastaseid laululapsi. Ta on ennast tasapisi sisse seadnud meie majas ning selleks, et temaga paremini tuttavaks saada, esitasime talle 3 küsimust.
Mis on ühist sinul ja klaveril?
Oo, see on hea küsimus. Mul on mõni päev mustad noodid, teine päev jälle valged noodid.
Mis on õpetajana sinu supervõime?
Ma suudan stressirohkes olukorras rahulikuks jääda – keskenduda lahenduse leidmisele.
Kui sa ei oleks muusik/muusikaõpetaja, siis kes sa oleksid?
Ma arvan, et ma oleksin kokk, mulle meeldib kokata. Või oleksin hoopis käsitööõpetaja! Ma imetlen inimesi, kes oma kätega oskavad meisterdada ilusaid asju. Samas olen ma unistanud lavade vallutamisest muusikalinäitleja või ooperilauljana.
